Minu Penangi külastus piirdus enamus ajast kahjuks hostelis ja selle lähiümbruses tiirutades. Ühel päeva tundsin end küll natukene paremini ja läksime Kata´ga randa. Võtsime bussi Batu Ferringhitisse ja leidsime seal kena rannalapikese.
Minu üllatuseks avastasin, et olin täpselt samas kohas ca 7 aastat tagasi, kui esimest korda Malaisiat külastasin. Tol korral peatusin aga rannas asuvas 5 tärnihotellis ja lesin mõnusatel rannatoolidel.
Rannas me siis päevitasime, kastsin end korraks ka vette ja vaatasime kuidas inimesed koguaeg langevarjuga lendamas käisid. No see pole päris langevari... ei tea kuidas seda nimetada... Aga vaatamisväärsus oli kuidas moslemi naised kogu oma kupatusega õhku tõusid.
Kusjuures kujumas käivad ka nii... Kõige naljakam oli ükskord Kuala Lumpuris Kata tegi ühest moslemi paarist pilti. Ma tahtsin naisele öelda, et naerata! Aga peale silmade pole ju midagi näha.... koomiline igatahes. Mees oleks võinud ükskõik mis naisega pildil olla, keegi aru ei saa...Samal ajal kui Kata sai tasuta sõidu skuutril suutis kohalik massöör mind ära rääkida ja otsustasin, et kui Kata tagasi on, siis lasen end natukene mudida. Peale 1h ja 10min terve keha mudimist suutis ta mind kõrvade puhastamisse ära rääkida. Mudimine maksis mulle 60RM - päris palju! Kuid tundsin, et olen selle ära teeninud!
Kõrbu puhastas ta kõrvaküünla meetodi abil. Pani sellise tuutu kõrva ja süütas otsast põlema.
Teise otsas (kõrva poolses) oli vahtkummi tükk vms ja siis põlemise ajal imes see tuutu kogu jama sinu kõrvadest välja. Minu vasaku kõrva sisu oli eriti rõve. Kõigepealt suur tutsakas vaiku ja siis vesi, jah see kollakas valjkas asi on vesi. Ta ütles, et kuna mul pikad juuksed ja pesen pead, siis vesi satub tihti kõrva. Ühesõnaga seda jama oli kõrvas tohutult!
Nüüd on mul puhtad kõrvad ja lubati, et lennates ei lähe enam kõrva lukku! Kõrvade puhastus maksis mulle 30RM.Peale randa läksime sööma ja siis bussiga tagasi koju. Koju jõudes külastas mind taas kõhulahtisus!
Järgmisel päeval suundus Kata jälle randa, kuid ma jätsin selle seekord vahele. Minu päeva plaan nägi ette Kambodza viisa jaoks passipildi tegemist ja siis ühe pildi ilmutamist
mille me tahtsime Reggea baari toredale vanamehele kinkida. Sel päeval oli ta sünnipäev olnud.Kui ma parasjagu pildistamist otsisin siis kohtusin Mr. Happy Ken´iga kes mind kohe oma rollerile haaras ning mind kohale lubas toimetada. Pilt tehtud ja teine pilt ilmutatud suundusime linna peale hängima. Kõigepealt viis ta mind kuskile mere äärde
Ja siis lubas mind ühe suure suure hiina templi juurde viia. Jah, see oli hiiglaslik!
Seal võisid oma hiina kalendri tähtkuju leida
ja kalu sööta.Peale templit viis ta mind pea 300 aastat vanasse hiina külla
mis asus nö veepinnal vms... igatahes terve küla oli jalgadel ja oli otsekui mõnest vanast Kung-fu filmist võetud. SEal siis jalutasime natukene ringi ja jõime ühe jääkohvi. See oli nädala jooksul esimene kord kui kohvi jõin, nii kartsin, et see tahab kohe välja supsata. Aga õnneks nii ei juhtunud ja tundsin end suht hästi.Tagasi linna minnes ütles Mr. Happy Ken, et ta näitab mulle oma kodu ja oma suurt telksu. Emmm...ega ma eriti vaimustuses sellest polnud, kuid ei tahtnud ka Ei öelda, sest mees oli mind ikkagi niisama linnas ringi vedanud. Tema kodu on üürituba kus on suur voodi, konditsioneer, suur plasma teks ja palju piraat DVD-sid. Mehel on 2 T-särki, 2 paari pükse ja 2 paari aluspesu. Püksitasud on rahast punnis, nagu päriselt...PUNNIS! Ja lisaks on rahapatakad veel madratsi all. Ta ütleb, et tema elu on lihtne, läheb rendib paar rollerit, tuleb koju ja naudib konditsioneeri, tukub veits, siis läheb ja rendib veel paar rollerit, sööb ja on Happy-happy koguaeg. Ütles, et rohkem pole eluks vaja. Ja tal koguaeg naeratus suur. Ütleb, et raha on lihtne teenida ja tal on seda sitaks:) Siis me rääkisime, et ma lasin end rannas masseerida ning ta ütles, et olen totu, et nii palju raha maksin. Seejärel hakkas mu õlgu masseerima mille peale ma veits kohkusin, kuid noh, ega vahet pole ju milline kohalik mees sind mudib...eksju. Massaaz oli hea! Ühel hetkel aga tundsin, et nüüd vist aeg koju minna, kaua ma ta telksu ikka vaatan. Mr. Happy viis mind kenasti hostelisse ja ütles, et me Kataga kindlasti õhtul teda vaatama läheks. No sinna kus ta rolleriäri ajab. Aaa... ja terve see päev muidugi Mr. Happy palus, et ma tagasi tuleks ja Happy elu siin elaks. Et ta laseb mul rollereid rentida, siis ma teenin lihtsalt raha ja olen Happy-happy koguaeg. Ütles, et tule tagasi, jää siia, ma aitan sind! Vot selline mees oli Mr. Happy! tegelikult oleks mul temast terve raamat teile jutustada. Näiteks kui me rollerige liikluses olime, siis koguaeg käib tuudutamine eks. Ühel hetkel pidi ta ühele teisele rollerile tuudutama, sest see oli kurvis liiga lähedal. See vend aga jumala ehmatas, tegi rolleriga kohe sellise nõksu nagu hakkaks kohe kukkuma. Mr. Happy hakkas aga umbes 1 min peale juhtunud nii kõvasti naerma ja küsis kas nägid seda venda või? Ta vist magas seal rolleri seljas! Ja Happy naeris laginal edasi! Aga aitab Happyst, ma ei viitsi nii palju trükkida ja teie lugeda;)
Õhtul läksime Kataga Reggea Baari sööma, andsime kingituse meie toredale kelnerile Charlie Chaplinile ja maitsesime tema sünnipäevakooki!
Charlie oli nii tore! Enne meie lahkumist jooksis ta kuskile tänavale ja tagasi tulles oli ta meile kingitused ostnud - kumbagile 2tk Penangi võtmehoidjat, nii armas temast!Nii lõppes meie jaoks Penang! Vaatamata kõhulahtisusele oli tore aeg, kohtusin tõsiselt toredate Malaisia kohalikega! Kataga koos reisimine on ka nüüdseks lõppenud, tema põrutas Langkawi saarele. tema oli ka natukene omaette ooper. Ei, tore tüduk, kuid lihtsalt oma kiiksudega...:) Nagu me kõik!
Kohtumiseni Kambodzas!
No comments:
Post a Comment