Focus on the journey, not the destination, because joy is found not in finishing an activity but in doing it!
Friday, December 31, 2010
Ilusat aastavahetust!
Meil lõppes täna tööpäev 20min varem, sest rahvast oli vähe - nüüd põrutame randa ilutulesikku vaatama ja räägitakse, et seal ka DJ ja puha...eks näis :) Ega kaua pidutseda ei saa, sest hommikul 8.30 peame platsis olema:) Aga vahet ei ole...erilist aastavahetuse meeleolu ei olegi...
Oot, mul kiire uudis ka...mulle sittus eile lind pähe! Tööl siis istusin ja nautisin päikest (rahvast ei olnud), rääkisin teise tüdrukuga juttu ja siis lärts...otse patsikummi peale...tahtis sinna vist pesa teha! jesssssss...saan rikkaks! Või siis see ongi see 5000 dollarit mis ma siin peaksin teenima? Ave the Shit-head :)
Ok...hollandlane tahab neti teel telefonile krediiti panna, nii et mina kui ainus interneti omanik laenan talle nüüd arvutit! Muahhhh!
Wednesday, December 29, 2010
14 tundi
Peale 14 tunnist päeva lõppeb meie õhtu kodus laua taga päeva sündmuste üle juureldes ja itsides:
Aga jah, nalja on meil nabani...kahjuks ei ole seda siin blogis võimalik edasi anda:)
Monday, December 27, 2010
Sõber
Saturday, December 25, 2010
Jõulud
Täna siis nautisimegi oma vaba päeva, üleval olime juba 8.00 hommikul, sõime hommikust ja seejärel tegi igaüks omi toimetusi: kes peasi pesu, kes rääkis kodustega, kes triikis pesu, kes veel tukkus voodis...Kui toimetused tehtud, siis Marina (saksa tüdruk) ja Anuk (hollandi tüdruk) läksid randa ning mina ja Grace (hollandi tüdruk, kellel on tegelikult eriti keeruline nimi, kuid siin on ta Grace) läksime autoga ümbrust vaatama - Grace´i auto! Tiirutasime mõnda aega ringi, nägime mõnda ilusat kohta
Pärast käisime veel tiiru linnas, istusime paar minutit rannas ja siis leidsime, et õues on liiga külm ning peame ikka koju tagasi minema...
Thursday, December 23, 2010
Chill!
Wednesday, December 22, 2010
Jäätis!
Algas uus etapp...
Täna lõuna ajal saabusin Robe´i. Astusin bussist maha, sättisin oma asju ja kohe pakkus üks vanaproua küüti - keeldusin (Annika kas ma oleksin pidanud abi vastu võtma?). Selleasemel vinnasin koti selga ja hakkasin jätsukohviku poole astuma....
Wow! Wow! Vaatasin suu ammuli...milline koht! Iga väikese tüdruku unistuste kohvik! Oodake kuni te pilte näete! Proovin need kiiremas korras teha!
Boss tuli ka kohe tervitama ja tegi mulle tuuri kohvikus - see on nagu dzungel! Oodake kuni pilte näete! Seejärel viis mind meie korterisse...jagame nn korterit 5 tüdrukuga (koos minuga). Kõik on väga ok - kuid lõhnab ämblikute järgi (ja kohe leiangi ühe oma voodi kohalt kardina küljest). Minu magamistuba on elutoas...aga muu on kõik ok! Olen õnnelik!
Pidin endale musta topi selga panema ja ütles, et kui tahan võin kohe õppima hakata - seda ma ka tegin! Väljaõpe mulle meeldis (puust ja punaseks ette, mitte nagu Lake Grace´is kus pidi ise õppima ja keegi sulle midagi ei rääkinud)!
Põhimõtteliselt on siin kaks poodi - üks on jäätise oma ja teine on maiustuste oma (vist maiustused...kui need nüüd ehted ei olnud?) Kokku on siin tööl 5 tüdrukut - 1 sakslane ja 3 hollandlast (kolmas saabub homme) ja 1 eestlane - mina! Tööl oleme kuni jõuludeni umbs 9.30-18.00 ja peale jõule 8.00-22.00 ja nii iga päev! Põhimõtteliselt sa magad, korra sööd, töötad, siis saad väikese pausi, siis töötad, siis sööd ja siis magad ning siis hakkab ring uuesti pihta...ja nii kuni vähemalt jaanuari lõpuni. Vabu päevi ei ole, linna ei näe jne...nii et ärge küsige mis on ümbruses, parem googeldage!
Töö on jäätisekokteilide tegemine, pehme jäätise müümine, siis pallijäätise müümine, kohvi tegemine ja täidetud kartulite tegemine...jätsude ja kokteilide osa olen juba õppinud - tahab harjutamist! Muidugi tuleb ka muid asju teha...raha võtta, laudu koristada jne...aaa, tegemist on vabaõhu kohvikuga!
Elamine on siis tasuta, oma toidu pead ise ostma ja vastutasuks antakse sulle 1050 dollarit nädalas - sulas ja pihku! Nii see on...aga tunnistagem, papp on seda väärt (seda on täpselt 2x sama palju kui ma eelmises kohas teenisin, muidugi tööd on ka siin 2x rohkem...või 3x)
Igatahes eks näis...praegu on siin vaikne, kuid peale jõule pidi rahvast nii palju olema, et järjekord on tänavale...mõnus!
Ok, teie jääge siis toredaid pilte ootama - ega muud siit ei tule kui jätsukohviku pildid, sest olen ju koguaeg tööl. Natukene olen isegi mures, et kuidas poodi süüa ostma minna kui tööl pead olema...:D
Üks tore pilt teile ka siis lõppu - kohtasin seda looma poolel teel siia:)
Tuesday, December 21, 2010
Koogipidu!
Monday, December 20, 2010
Hungry Jack´s
Tööga on meil juheiiii! Koju tulles tegin ühe kõne, sain ühe numbri ja kohe joppas! Tööks saab olema kirsside korjamine ca 45km kaugusel Adelaide´st Gumeracha nimelises väikelinnas. Ühesõnaga homme kell 5.00 hommikul peame olema kuskil Hungry Jacksi ees
Muidugi mul oli üks variant veel soolas, kuid see nüüd vist langes ikkagi ära. Igatahes see oleks minu unistuste töökoht olnud! Sain telefonis ühelt naiselt (kellelt puuviljakorjamise tööd küsisin) vihje, et linnas nimega Robe on rannas üks jäätisekohvik mis vajab uusi tüdrukuid ja et ma kiirelt tegutseksin. Tal ei olnud mulle telefoninumbrit anda, kuid soovitas mul Robe´i turistiinfosse helistada (mida sain teha alles järgmisel päeval, ehk täna). Kohe hommikul siis helistasingi sinna ja sain jätsukohviku numbri...kusjuures ega ma kohviku nime ei teadnud ju. Ütlesin, et teil seal rannas üks kohvik ja tahaks palun selle numbrit:) Sain numbri, helistasin ja sain jutud räägitud. Mees pidi asja uurima, sest mingi jaapani tüdruk vist on tulemas vms...pidi õhtul tagasi helistama. Seda ta ka tegi, kuid siiski ma vist ei saa seda kohta kuna mingid tüdrukud juba sõidavad sinna ja neil on ka sõbranna kes otsib tööd ja siis on sõbrannadel seal koos lihtsam vms...aga ta rääkis minuga pikalt ja ikka uuris kas oleksin selleks tööks valmis jne. Lisas veel, et ta räägib minuga sellepärast nii pikalt, et "päeva lõpus" ikkagi tema otsustab kelle ta sinna tööle võtab. Jutt siis lõppeski sellega, et ta ikkagi võibolla helistab mulle kolmapäeval või neljapäeval tagasi (kui peaks töö osas muutusi olema), et siis vaatab kuidas tema soovid on ja kui kaugel olen mina. Töö kohapealt siis nii palju, et tööd peaks seal tegema 7 päeva nädalas hommikust õhtuni,ca 40min puhkepausiga, elamine tasuta, vist oma toit, kuid 1000dollarit pihku! Nädalas! 1000 dollari eest teeksin kasvõi 8päeva nädalas ja pole ime, et ma seda tööd nii väga ei taha! Töö kestaks aga vaid 5 nädalat, sest siis on nn hooaeg...no 5000 dollarit mul ongi puudu ju:)
Tere Hommikust!
Muideks Tere hommikust! Nimelt teil on kell 00.30 öösel, kuid minul 09.00 hommikul:) Mul juba hommikusöök ka söödud!
Tänases päevaplaanis on endale töö leida - uurida puuviljakorjamise võimalustest, helistada ühte jäätisekohvikusse (asub teises linnas) ja külastada tööbüroosid. Kui aega üle jääb, siis tutvume ka linnaga:)
Esmapilgul paistis linn mõnus - oleme jälle tagasi tsivilisatsioonis! Poode ja siginat-saginat on palju - ikka kõvasti parem linn kui Albany või Esperance:) Siin võiks isegi mingi aja kuskil kohvikus tööd teha...aga siin on nii külm! Umbes 16 sooja ja kohe vägisi mõtlen, et peaks ikka suuna põhja võtma - seal on soe ja hea!
Aga ok, olge mõnusad, meil hakkab nüüd tööjaht!
Saturday, December 18, 2010
3ööd ja 4 päeva...
Sõitsime nii valges kui ka pimedas, kuid mõlemal juhul ei näinud me midagi. Eyer´i maantee on igavaimast igavaim...koguaeg läheb tee otse (kusjuures üks lõik oli 90km täiesti sirge!!!!) ja ümbruses ei ole midagi...ainult ühesugune loodus, mõned põõsad, mõned puud ja nii kuni silmapiirini...
Kütusega on siin nii, et suuremates linnakestes maksab liiter nii 1,3 või 1,4 dollarit aga nii kui jõuad sinna eikusagile, kus on ainult bensiinijaam ja järgmine asub 270km kaugusel, siis võetakse liitri eest julgelt 1,8 dollarit:) Ühesõnaga need kolm olidki peaagu ainukesed vaatamisväärsused tervelt nii 1500km peale...ok, tegelikult ühes kohas tegime ka peatuse, et loodust nautida ja juhuslikult sai vaatamisväärsuseks vaade Lõuna-Austraalia rannikule – imeline!
Kui me sinna toitumiseni nüüd jõudsime....ütleme nii, et kui me kohe kuskile farmi roppu tööd tegema ei lähe, siis märkamatult vist olemegi varsti 20kg raskemad ja teie meist enam ühtegi pilti ei näe! No menüü on meil kõige odavam ja lihtsam – kiirukad, krõpsud, sai, ketsup, pähklivõi, maasikamoos, müslibatoonid, porgandid:) ja shokolaad! No comments palun! Igatahes tuleb see odavam, kui eikusagimaal endale 12 dollari eest üks võileib osta... ja samas sisustab selline näksimine mõnusalt teel olemise aega:P
Praegune plaan on siis pühapäeval Adelaide´i jõuda ja seal mõned kõned farmidele teha. Kui see meile edu ei too, siis registreerime end hostelisse ja ootame esmaspäeva. Kui me ka esmaspäeval poistega kuskile farmi ei saa, siis prindin enda CV välja ja hakkan linnas endale tööd otsima, sest ei tahaks nagu kõike siiani teenitud raha ära kulutada. Aga nagu elu on siiani näidanud, siis plaane ei tohi teha...need muutuvad koguaeg! Esialgse plaani järgi ei tohiks me üldse veel Adelaide´i poole kihutada vaid peaksime kuskil WA-s tööd tegema või seda seal vähemalt otsima...
Ja muideks...mina kirjutan siin nii usinalt, kui vastukaja ei tule peaaegu kellegilt. Emmed-Issid ja Lalli ainult kirjutavad. Ei tea ma kuidas elab Annika, kuidas Beata, kuidas Ain, kuidas Andrus ja Merle jne...mu mail endiselt töötab ja oleks tore ka teie lumistest päevategemistest kuulda:)
Friday, December 17, 2010
Kalgoorlie
Sartisime siis 16.detsembri lõuna ajal Esperance poole. Sinna me kauaks ei jäänud (Tauri soovitusel), sõitsime vaid mööda Ocean Drive´i ja tegime 3 pilti:)
No ja kuhu sa seal põõsas vetsu lähed? Mul läks sellest seiklusest igatahes kõht kinni :) Öö möödus meil vaevaliselt. Pepu all oli kahepeale üks lebomatt ja pinnaseks oli kruus vms...aga noh, natuke tudisid, siis ärkasid üles ja keerasid külge, siis jälle tudisid, siis ärkasid jälle üles, et külge keerata ja nii see päike kell pool 5 hommikul paistma hakkaski. Te ei kujuta ette kui õnnelikud me olime: „Jeeeee, me oleme elus! Jeeee, me oleme telgiga auto juures ja sipelgad ei olegi meie telki minema vedanud! Jeeee!“ Pool tunnikest suutsime seal telgis veel olla ja peale seda mulle aitas, koputasin poisid autost üles ja ütlesin neile: „Let´s go!“
Esimeses linnas tegime väikese hambapesu ja juba kell 8.00 olime linnas nimega Coolgardie mida tohutult kiideti. Emmm...ma pidin pettuma. Lootsin, et nüüd satun kuskile vesternfilmi, kuid eiiii...umbes 2 vanaaegset maja oli seal ainult!Kalgoorlie – viibisime linnas vist mingi paar tundi, millest tund kulus Hungry Jack´sis enda tankimisele, kiirnuudlite ja müslibatoonide ostule ja jalutuskäigule peatänaval. Jah, ilusaid vanaaegseid maju oli, kuid seda vaid ühel tänaval, ülejäänud linn oli samasugune nagu kõik teised...
nii et natukene jälle pettusin ja enam ei tahagi seal Skimpyna töötada, ehk kunagi tulevikus...
Muidugi nägime ära ka kurikuulsa KCGM Super Pit´i - vaade oli Kalgoorliet väärt!
Peale interneti ja telefonile kõneaja juurde ostmist põrutasime edasi(tagasi) Norseman´i poole, et sealt juba võtta suund läbi Nullarbori tasandiku kulgevale Eyre´i maanteele. See peaks meid paari päevaga Adelaide´i viima! Mis saab edasi (va veel mõned öö telgis)? Seda teavad vaid kängurud...
Wednesday, December 15, 2010
Heaven
Tuesday, December 14, 2010
Albany
Esimene õhtu olime suht uimased ja uinusime päris varakult. Eile aga saime kokku kaevuriga Lake Grace´ist. Ta nimi on Brett ja Albany on tema kodulinn. Õhtul tegime ka tutvust teiste hosteli elanikega - terve euroopa on siin koos: Inglismaa, Holland, Taani, Prantsusmaa ja Eesti! Kui veab ja kui me otsustame Sydney poole liikuda (vähemalt siis kasvõi Esperance´sse) siis saaksime kütuse eest makstes Taani poiste auto peale...me kaalume seda varianti!
Täna aga avastasime, et me oleme Austraalias! Brett sõidutas meid kõikvõimalikesse ilusatesse kohtadesse ja meile avanesid imelised vaated!
Pildil: Cable Beach
Siis õpetas Brett meile kuidas teha liivapalli:) No jaaa..siin tehakse liivapalle, mitte lumepalle!Ja hirmus, hirmus...nägime 3 sisalikku! 2 nendest olid suured! Hirmus, hirmus....
Ja omaette elamus oli autoga inimtühjas rannas liival sõita...imeline!
Ave ja Ave armastavad Austraaliat!
Nüüd võime öelda, et Albany on meil nähtud ja võib edasi liikuda...kuhu? Taani poistega edasi...või tagasi Perthi poole...me pole ju rannikuäärt veel näinud! Eks paistab! Plaan on igaljuhul lähipäevadel siit vehkat panna...
Sunday, December 12, 2010
Wave Rock
Igatahes enne peole minekut
Wave Rock - Ei käinud ei näinud!
Esmaspäevane check out - Sai tehtud juba pühapäeval ehk siis täna!
Mis nüüd siis jälle juhtus, et juba pühapäeval teele asuti?
No sellega oli selline lugu, et juhuslikult käis Trussikutega poiss välja idee, et läheks pühapäeval Albanysse...Tema mõtles, et läheksime nii üheks päevaks, tuleks õhtul tagasi ja siis me esmaspäeval läheksime ikkagi Mikega Perthi. Mina aga mõtlesin, et ta tahabki meid Albanysse ära viia :) No õnneks sai see segadus lahedatud, kui olin ikkagi selgitanud, et meil on "one way" plaan. Laupäeva õhtul teavitasime Bossut, et lahkume siiski pühapäeval (meie eest on tööl uus tüdruk Abby) ning nüüd siis olemegi õnnelikult Albanys!
Saturday, December 11, 2010
Ma olen vist rase!?!
Neiu: just thought i would let u no u just destroyed a relationship hope ur happy
Neiu: my partner was up all night drinking with u he couldnt even reply to me wen i txt him so i hope ur happy
Mina: Are you ok? Im quite sure ur partner was not drinking all night with me...so calm down ok. And yes, im quite happy person. Take care .
Neiu: if i find out u touch him im only 5hours away and i wont be happy
No ma ei tea, mu hommik oli nagu nii lõbus ja siiani naeran seda...muidugi väike hirm on mul ka, äkki jäin sellest õhtust veel rasedaks ka? No tegelt!!!! Me ainult rääkisime seal kõik omavahel juttu ja ta lisas mind facebookis - need poisid ei tulnud isegi baarist kuskile edasi, vaid läksid oma Caravan parki magama. Oh neid noori armukadedaid tütarlapsi...
Täna on aga meie lahkumispidu kellegi Sam´i juures (tema elab koos filipiini poisiga). Kusjuures üks õhtu oli poolik Filipiin nii purjus, et tuli mulle üles tuppa ja ei tahtnud kuidagi ära minna...ihhiii!
Aga ok, äkki homme kuulete meie lahkumispeost ja Wave Rockist:)
Kallistan!
Wednesday, December 8, 2010
Pommuudis!
Mis saab edasi? Selleüle murravad tüdrukud praegu pead - uudistavad Austraalia kaart, vaatavad tööpakkumisi, helistavad tuttavatele eestlastele WA-s, uurivad kes Lake Grace´ist kuhu poole sõidab ja saadavad ühele Albany poisile SMS-e.
Albany kutsub ja kõigi eelduste kohaselt suundutaksegi sinna...kuid mis saab tegelikult selgub alles nädala lõpus või uue alguses!
Mis siis ikkagi juhtus, et nii ootamatult edasi liigutakse?....
Sellest loe hiljem :)
Tuesday, December 7, 2010
Külalised
Kokku olid nad meil külas nii paar tundi, siis põrutasid kärmelt edasi Pembertoni poole, kus loodavad kiirelt töö saada. Igaljuhul oli tore kohata lõbusaid kaasmaalasi! Ja kõige toredam on see, et kaasmaalased olid Ave 1 sõbrannad, kes tõid talle näole suure naeratuse:)
Täna oli meil aga eriline päev!
Kokk Steve kutsus meid kohvikusse, et vahelduseks võileibadele (mida sööme igal lõunal), midagi muud süüa. Üüüü...kohvik asub meie kohast praktiliselt üle tee ning nagu pildilt näha, on see täitsa ilus ja hubane - meie kohaga võrreldes ikka päris posh koht! Soolase asemel otsustasime piraka koogitüki kasuks ja ma ei suutnud ka Mocha´le EI öelda - kook ja kohv kokku 110 krooni:)
Kui me kohviku poole jalutasime, siis tuli meile üks tüdruk vastu keda Steve teretas. Hiljem siis kohvikus rääkis, et see tüdruk on uus baaridaam...emmm, mismõttes uus? Meile pole midagi öeldud, et uus tüdruk tuleb ja milleks teda üldse vaja on? Meil nagu päevad jumala igavad ja ühte töölist ei ole küll juurde vaja...ei tea. Oma aruteluga jõudsime nii kaugele, et ehk tulevikus (nagu ka üldjuhul enne meie tulekut on olnud) hakkab olema nii, et üks tüdruk köögis, üks ees baaris ja teine taga baaris. Meile ongi arusaamatu see, et miks kahe baari peale peab 2 baaridaami olema, kui tegelikult 1 saab ideaalselt hakkama? Hull on see maailm siin... Igaljuhul anname siis endale nädala aega ja vaatame kuidas asjad sujuma hakkavad - uus tüdruk pidi täna õppima hakkam. Kas meie õpetame teda? Seda me veel ei tea, sest keegi pole meiega rääkinud...
Tegelikult oleks mul siia maailma jutud kirja panna. Maailma jutud minu kui personalitöötaja vaatevinklist :) Ehk siis kuidas koolitatakse uusi töötajaid, kuidas alluvatega suheldakse, kuidas alluvate peale klientide juuresolekul karjutakse, kuidas üldse igal sammul targutatakse, kuidas siin toimub pidev õppimine, kuidas ei olda avatud uuendustele, kuidas planeeritakse tööaega ja kuidas ei märgata talente :) Hahhaaa-hahaa...päris hea! Ei viitsigi seda kõike vast kirja panna, loete ehk ridade vahelt...igaljuhul me mõlemad surume end päevast päeva päris palju alla ja üritame vait olla ja naeratus näol töö ära teha...ükskõik kui "valesti" me seda järjekordselt ei tee...
Aga ikkagi olen ma ÕNNELIK!