Friday, December 31, 2010

Ilusat aastavahetust!

Soovin siit kaugelt kõikidele oma lähedastele - perekond, sõbrad, vanad töökaaslased (mõned neist kuuluvad ka heade sõprade hulka), sugulased, uued sõbrad Austraalias, tuttavad ja niisama tuttavad - ilusat aastavahetust ja et uus aasta algaks uuelt lehelt! Armastan teid!

Meil lõppes täna tööpäev 20min varem, sest rahvast oli vähe - nüüd põrutame randa ilutulesikku vaatama ja räägitakse, et seal ka DJ ja puha...eks näis :) Ega kaua pidutseda ei saa, sest hommikul 8.30 peame platsis olema:) Aga vahet ei ole...erilist aastavahetuse meeleolu ei olegi...

Oot, mul kiire uudis ka...mulle sittus eile lind pähe! Tööl siis istusin ja nautisin päikest (rahvast ei olnud), rääkisin teise tüdrukuga juttu ja siis lärts...otse patsikummi peale...tahtis sinna vist pesa teha! jesssssss...saan rikkaks! Või siis see ongi see 5000 dollarit mis ma siin peaksin teenima? Ave the Shit-head :)

Ok...hollandlane tahab neti teel telefonile krediiti panna, nii et mina kui ainus interneti omanik laenan talle nüüd arvutit! Muahhhh!

Wednesday, December 29, 2010

14 tundi

Meie 14 tunnised tööpäevad muutuvad aina lõbusamaks...päev otsa naljatame ja itsitame...siblime...itsitame...siblime...naljatame...valutame jalgu...sööme...valutame jalgu...siblime...ja kui õhtu käes, siis hakkavad juba puusad ka muusika saatel edasi-tagasi käima ja tuntumaid laule lauldakse isegi kaasa:) Yeahh...meil on kohvikus äge muusika - Abba, Bob Marley...muusika võhikuna ei oska ma kahjuks rohkem nimesid nimetada, kuid muss on hea ja isegi paljud kliendid õõtsutavad end muusika saatel kaasa:)

Peale 14 tunnist päeva lõppeb meie õhtu kodus laua taga päeva sündmuste üle juureldes ja itsides: Vasakult: Mara (holland, uus tüdruk), Marina (Saksa), Anuk (holland), Grace (holland, tegelikult on tal nimi, mida mina hääldada ei oska!)

Aga jah, nalja on meil nabani...kahjuks ei ole seda siin blogis võimalik edasi anda:)

Monday, December 27, 2010

Sõber

Mul on sõber! Täna hommikul ärkasin üles, soputasin tekki ja kes tuli teki alt välja? Suur tarakan! Samasugune nagu Malaisias.. Tema vist magas öö otsa minu soojas kaisus! Mitu tükki küll mulle suhu läks?

Saturday, December 25, 2010

Jõulud

Minu jõuluõhtu 24. detsembril oli teistmoodi kui tavaliselt...lõpetasime töö vist nii umbes 21.00 ajal, saime kaasa 2 pudelit vahuveini (seda peaksime tegelikult saama igal pühapäeval, kui töönädal on läbi - koos palgaga;)) ja sammusime rõõmsalt kodu poole...rõõmsad olime sellepärast, et järgmisel päeval oli meil vaba päev!!!

Täna siis nautisimegi oma vaba päeva, üleval olime juba 8.00 hommikul, sõime hommikust ja seejärel tegi igaüks omi toimetusi: kes peasi pesu, kes rääkis kodustega, kes triikis pesu, kes veel tukkus voodis...Kui toimetused tehtud, siis Marina (saksa tüdruk) ja Anuk (hollandi tüdruk) läksid randa ning mina ja Grace (hollandi tüdruk, kellel on tegelikult eriti keeruline nimi, kuid siin on ta Grace) läksime autoga ümbrust vaatama - Grace´i auto! Tiirutasime mõnda aega ringi, nägime mõnda ilusat kohta ja seejärel läksime teiste juurde randa - mõnus!

Peale randa oli aeg end korda teha ja kõhud jõululõunale seada! Jõulutunnet ei olnud, kuid meie pere kutsut Lu-lu´t nähes läks süda natukene soojaks küll :) Lu-Lu on selline paks ja laisk koer ning ta tosserdab alatasa igalpool ringi. Tal ei ole lubatud viibida kohvikus leti taga ja tal on mõtteline joon Sweety Gallery´s - ta ei tohi minna maiustuste poolele, kuid võib viibida ehete poolel...Mary alatasa räägib ka Lu-Lu´ga...

Jõululõuna oli imeline - bossud olid vaeva näinud. Laud oli ilusti kaetud, kohe pakuti meile juua ja peagi saabus ka soe söök...see ei olnud kodutehtud:) No vahet pole, saime juurikaid, kartuleid, sinki, kalkunit, jõulupudingut (selline magus rummikook rosinatega vms) ja oehhhh...oleme nagu trummid nüüd:) Tegelikult oli meil meeldiv olemine, tore vestlus ja minu esimesed (kas ka viimased?) kuumad jõulud!
Pildil: Vasakult Lu-Lu, Mary, mina, Marina, Anuk, Grace ja kaamera taga on Niel

Pärast käisime veel tiiru linnas, istusime paar minutit rannas ja siis leidsime, et õues on liiga külm ning peame ikka koju tagasi minema...
Homsest algab meil siis ametlikult hooaeg. See tähendab meie jaoks hommikul kell 8.00 alustamist, siis kuskil 12.00 ajal 10-15min lõunapausi ja umbes 17.00 ajal 40min pausi ning ca kell 22.00 tööpäeva lõpetamist. Siis magama, hommikul jälle üles ja kõik kordub...kordub kuniks tööd jätkub, loodetavasti viieks nädalaks...Ega me siin muud jõuagi teha, murrame juba pead, et kuidas söögi ja poes käiguga hakkab olema. Esialgne plaan on see, et 2x nädalas sööme kohvikus pakutavat Baked Potatoed (täidetud kartul igast stuffiga - beekon, salat, või, juust, ananass, hapukoor) ja siis hiljem teeb igaüks 1x nädalas õhtuks süüa (rahad paneme kokku). Õhtusöök saab siis olema selle 40min pausi sees ja see kes süüa teeb saab pikema pausi - tema peab ju poes käima, vaartitama ja ka ise sööma. Huvitav elu...

Üks huvitav fakt ka: Unustasin oma raseerija vist Adelaide´i. No ega siin ei olegi selleks ju aega - koguaeg oled tööl. Nii et super, et mul ikka juuksehari alles on...

Üks fakt veel: Eellmises postituses see jõulupilt on tehtud viimasel õhtul kui Avega koos olime. Jah, kellel see osa veel segane, siis Avega läksid meie teed praegu lahku ja tema on Adelaide´is. Ta naudib linnaelu ja võtab rahulikult:) Kusjuures ma igatasen teda...tore oli koos! Nüüd ei ole ju kellegiga otseselt jutustada...on, aga see ei ole see...

Thursday, December 23, 2010

Chill!

Tegelikult on siin maailma chillim töökoht...
Täna töötasin nii kommi- ja ehtepoes kui ka jätsukohvikus. Ehetes olles on nii, et kui ehtel hinda peale ei ole, siis mõtled ise hinna ja müüd...omanikel on jumala ükskõik - kõik on chill! Ehete ja kommipoe eest vastutab naine...Marie vms ja jätsukohviku eest Niel vms. Mõlemad on sellised kunstnikuhingega pohheemlased. Niel kokutab igatahes ja on natuke veidrik - kunstnik noh:) Tema maalid on ka ehtepoes...või no Galerii -, ehte- ja kommipood oleks õige nimetus. Aaa...kõige naljakam on see, et kõik ehted on: Made in India, kuid me peame kõik sildid eemaldama ja ütlema, et kõik on siin kohapeal tehtud...nii naljakas:)

Igatahes see place siin on imeline:)
Peale tööd kasutasin võimalust ja jalutasin kohalikku randa. Varsti mul selleks enam võimalust ju ei ole...kui pean kuni 22ni tööd tegema...

Ja mis kõige tähtsam...Ave 1 ja Ave 2 soovivad kõikidele Häid Jõule! See pilt oleks pidanud olema rannas, kuid jõgi ajas asja ära:) Igatahes rasvast praadi ja pikka verivorsi teile!

Wednesday, December 22, 2010

Jäätis!

Tänane hommik oli ärev, hommikusöök maitsev ja lahkuminek kurb!

Algas uus etapp...

Täna lõuna ajal saabusin Robe´i. Astusin bussist maha, sättisin oma asju ja kohe pakkus üks vanaproua küüti - keeldusin (Annika kas ma oleksin pidanud abi vastu võtma?). Selleasemel vinnasin koti selga ja hakkasin jätsukohviku poole astuma....

Wow! Wow! Vaatasin suu ammuli...milline koht! Iga väikese tüdruku unistuste kohvik! Oodake kuni te pilte näete! Proovin need kiiremas korras teha!

Boss tuli ka kohe tervitama ja tegi mulle tuuri kohvikus - see on nagu dzungel! Oodake kuni pilte näete! Seejärel viis mind meie korterisse...jagame nn korterit 5 tüdrukuga (koos minuga). Kõik on väga ok - kuid lõhnab ämblikute järgi (ja kohe leiangi ühe oma voodi kohalt kardina küljest). Minu magamistuba on elutoas...aga muu on kõik ok! Olen õnnelik!

Pidin endale musta topi selga panema ja ütles, et kui tahan võin kohe õppima hakata - seda ma ka tegin! Väljaõpe mulle meeldis (puust ja punaseks ette, mitte nagu Lake Grace´is kus pidi ise õppima ja keegi sulle midagi ei rääkinud)!

Põhimõtteliselt on siin kaks poodi - üks on jäätise oma ja teine on maiustuste oma (vist maiustused...kui need nüüd ehted ei olnud?) Kokku on siin tööl 5 tüdrukut - 1 sakslane ja 3 hollandlast (kolmas saabub homme) ja 1 eestlane - mina! Tööl oleme kuni jõuludeni umbs 9.30-18.00 ja peale jõule 8.00-22.00 ja nii iga päev! Põhimõtteliselt sa magad, korra sööd, töötad, siis saad väikese pausi, siis töötad, siis sööd ja siis magad ning siis hakkab ring uuesti pihta...ja nii kuni vähemalt jaanuari lõpuni. Vabu päevi ei ole, linna ei näe jne...nii et ärge küsige mis on ümbruses, parem googeldage!

Töö on jäätisekokteilide tegemine, pehme jäätise müümine, siis pallijäätise müümine, kohvi tegemine ja täidetud kartulite tegemine...jätsude ja kokteilide osa olen juba õppinud - tahab harjutamist! Muidugi tuleb ka muid asju teha...raha võtta, laudu koristada jne...aaa, tegemist on vabaõhu kohvikuga!

Elamine on siis tasuta, oma toidu pead ise ostma ja vastutasuks antakse sulle 1050 dollarit nädalas - sulas ja pihku! Nii see on...aga tunnistagem, papp on seda väärt (seda on täpselt 2x sama palju kui ma eelmises kohas teenisin, muidugi tööd on ka siin 2x rohkem...või 3x)

Igatahes eks näis...praegu on siin vaikne, kuid peale jõule pidi rahvast nii palju olema, et järjekord on tänavale...mõnus!

Ok, teie jääge siis toredaid pilte ootama - ega muud siit ei tule kui jätsukohviku pildid, sest olen ju koguaeg tööl. Natukene olen isegi mures, et kuidas poodi süüa ostma minna kui tööl pead olema...:D

Üks tore pilt teile ka siis lõppu - kohtasin seda looma poolel teel siia:)

Tuesday, December 21, 2010

Koogipidu!

Täna hommikul ärkasime kell 03.40 hommikul, pakkisime end kokku ja tahtsime siis hommikust süüa...emmm, köök oli kinni! Kogu meie toidukraam köögis! Olime veel eelmine õhtu endale toitu varunud ja nüüd siis on see köögis luku taga? Ja meie peame kell 05.00 Hungry Jacksi ees olema, et kirsse saaks korjata! No jah, ega midagi, polegi meil vaja süüa...niigi olema igasugust jama silmini täis!

Kell 05.00 Hunry Jack´si ees

Kohale jõudes olime higised ja väsinud, teekond oli pikk...ootasime, ootasime ja ootasime, kuni lõpuks jõudis kohale, et me kas oleme vales kohas või siis keegi ei tulnudki meile järele. Kurat! No mis seal ikka nüüd saame vähemalt siis hostelisse tagasi minna ja me ei jäägi oma moonakotist ilma. Aga kuidas hostelisse hommikul kell 5.30 sisse saada, kui sa oled juba check out´i teinud ja ei tea uksekoodi? On alles päev!

Peale paari minutist ooteaega, kui üks poiss hostelist väljus, saime jala kenasti ukse vahele. Tukkusime siis paar tundi, sõime veel hosteli tasuta hommikusööki, haarasime oma moonakoti kaasa (ja kusjuures, keegi oli meie terve saia ära varastanud!!! On alles päev!) ja seadsime sammud bussijaama.

Bussijaam kust väljub buss kirsside linna asus teises linna otsas. Sinna saime bussiga mis vahepeal sõitis raudteel...ulme! Bussijaam asub siis õigemini Tea Tree Plaza kaubanduskeskuses...mmmm! Mõtlesime, et kolame siin veits ringi ja siis võtame bussi kirssidesse (telefoni oli meil räägitud, et võime ka ise kohale tulla)....siis aga helises mul telefon ja kes helistab? Jätsukohvik helistab! MA SAIN SINNA TÖÖLE!
Ühesõnaga praegu on meil koogipidu ja sellega tähistame koos oldud aega...See aeg on olnud väga lahe! Kõige toredam üldse, kuid nüüd on aeg uuteks seiklusteks ning "Ave ja Austraalia" võtab ette uue peatüki!
Kas Ave läheb üksi kirssidesse või tuleb tagasi linna, et jääda 27-31.dets toimuvatele Eesti päevadele või võtab hoopis suuna Melbourne´i suunas? Seda me ei tea...Mina aga tegin oma reisiks korraliku ettevalmistuse: ostsin endale lõpuks fotoka (eelmise eest, mille Lake Grace´i tellisin, sain raha tagasi), ostsin endale musta seeliku, uued mugavad mustad kingad ja musta kleidi (vajalik tööks) - uskumatult mõnus oli shopata:)

Nüüd aga tagasi hostelisse ja homme hommikul stardin Robe´i linna poole, et vähemalt 5 nädalat jutti tööd rabada...tõsiselt, 5 nädalat jutti!

Monday, December 20, 2010

Hungry Jack´s

Täna külastasime botaanikaaeda (mis on TASUTA) ning tegime seal kohe päris korraliku jalutuskäigu. Vaimustusse sattusime palmidest, kuid südame tegid soojaks kased ja vaher...tundsime end kui kodumaa metsades:)
Ja no see oligi praktiliselt meie terve päev...natukene veel tiirutasime linnapeal ja üritasime korralikud turistid olla:)Koju tulles läksime Coles´i toidupoest läbi - ja otseloomulikult veetsime seal vist jälle 1,5h! Aeg kulub seal sellele, et jahid allahindluseid ja uurid mis on kõige odavam mida osta:) Ostsime seekord lambahakkliha, spagette ja bolognese kastme - kokku 5.50 :) Pärast sõime hosteli tasuta õunapirukat peale ja nüüd ägiseme...

Tööga on meil juheiiii! Koju tulles tegin ühe kõne, sain ühe numbri ja kohe joppas! Tööks saab olema kirsside korjamine ca 45km kaugusel Adelaide´st Gumeracha nimelises väikelinnas. Ühesõnaga homme kell 5.00 hommikul peame olema kuskil Hungry Jacksi ees ja siis meid võetakse sealt peale, et saaksime eeldatavasti juba kell 6.00 kirsse hakata korjama! Hungry Jacks on Austraalias Burger King - nii vähemalt kuskilt kuulsin! Ja see sõna "kuskil" tähendab seda, et loodame ikka õige Hungry Jacksi ees oodata :) Palgast nagu suurt midagi veel ei tea, midagi see mees toru otsas rääkis aga põhimõtteliselt teenid nii palju kui korjad...eks näis, proovime ära!

Muidugi mul oli üks variant veel soolas, kuid see nüüd vist langes ikkagi ära. Igatahes see oleks minu unistuste töökoht olnud! Sain telefonis ühelt naiselt (kellelt puuviljakorjamise tööd küsisin) vihje, et linnas nimega Robe on rannas üks jäätisekohvik mis vajab uusi tüdrukuid ja et ma kiirelt tegutseksin. Tal ei olnud mulle telefoninumbrit anda, kuid soovitas mul Robe´i turistiinfosse helistada (mida sain teha alles järgmisel päeval, ehk täna). Kohe hommikul siis helistasingi sinna ja sain jätsukohviku numbri...kusjuures ega ma kohviku nime ei teadnud ju. Ütlesin, et teil seal rannas üks kohvik ja tahaks palun selle numbrit:) Sain numbri, helistasin ja sain jutud räägitud. Mees pidi asja uurima, sest mingi jaapani tüdruk vist on tulemas vms...pidi õhtul tagasi helistama. Seda ta ka tegi, kuid siiski ma vist ei saa seda kohta kuna mingid tüdrukud juba sõidavad sinna ja neil on ka sõbranna kes otsib tööd ja siis on sõbrannadel seal koos lihtsam vms...aga ta rääkis minuga pikalt ja ikka uuris kas oleksin selleks tööks valmis jne. Lisas veel, et ta räägib minuga sellepärast nii pikalt, et "päeva lõpus" ikkagi tema otsustab kelle ta sinna tööle võtab. Jutt siis lõppeski sellega, et ta ikkagi võibolla helistab mulle kolmapäeval või neljapäeval tagasi (kui peaks töö osas muutusi olema), et siis vaatab kuidas tema soovid on ja kui kaugel olen mina. Töö kohapealt siis nii palju, et tööd peaks seal tegema 7 päeva nädalas hommikust õhtuni,ca 40min puhkepausiga, elamine tasuta, vist oma toit, kuid 1000dollarit pihku! Nädalas! 1000 dollari eest teeksin kasvõi 8päeva nädalas ja pole ime, et ma seda tööd nii väga ei taha! Töö kestaks aga vaid 5 nädalat, sest siis on nn hooaeg...no 5000 dollarit mul ongi puudu ju:)

Praegu pean aga leppima sellega, et homme kell 04.00 hommikul on äratus (ehk varemgi), kell 05.00 peame "kuskil" Hungry Jacksi ees kedagi ootama ja "vist" kell 06.00 hommikul oleme kirsipuu otsas...

Tere Hommikust!

Jõudsime eile lõunaks Adelaide´i! Sõit siia oli hullem kui 13h Airasiaga Londonist Kuala-Lumpurisse...kusjuures eile sõitsimegi umbes 13h! Lubasin endale, et Eestisse tagasi ma enam nii pika lennuga ei lähe (jupitan oma lennud) ja nüüd luban endale, et enam ma mööda Eyer´i maanteed ka ei sõida!

Muideks Tere hommikust! Nimelt teil on kell 00.30 öösel, kuid minul 09.00 hommikul:) Mul juba hommikusöök ka söödud!

Tänases päevaplaanis on endale töö leida - uurida puuviljakorjamise võimalustest, helistada ühte jäätisekohvikusse (asub teises linnas) ja külastada tööbüroosid. Kui aega üle jääb, siis tutvume ka linnaga:)

Esmapilgul paistis linn mõnus - oleme jälle tagasi tsivilisatsioonis! Poode ja siginat-saginat on palju - ikka kõvasti parem linn kui Albany või Esperance:) Siin võiks isegi mingi aja kuskil kohvikus tööd teha...aga siin on nii külm! Umbes 16 sooja ja kohe vägisi mõtlen, et peaks ikka suuna põhja võtma - seal on soe ja hea!

Aga ok, olge mõnusad, meil hakkab nüüd tööjaht!

Saturday, December 18, 2010

3ööd ja 4 päeva...

...täpselt nii palju kulub aega, et jõuda Albany´st läbi Esperance ja Kalgoorlie Lõuna-Austraalia pealinna Adelaide´i.

Sõitsime nii valges kui ka pimedas, kuid mõlemal juhul ei näinud me midagi. Eyer´i maantee on igavaimast igavaim...koguaeg läheb tee otse (kusjuures üks lõik oli 90km täiesti sirge!!!!) ja ümbruses ei ole midagi...ainult ühesugune loodus, mõned põõsad, mõned puud ja nii kuni silmapiirini...ja siis järsku keset eikusagimaad näed jalgratturit. Nagu what the...? No ja sõitiski seal rahulilkult...ja siis keset eikusagimaad näed politseipatrulli. Nagu what the..? Ja siis järsku keset eikusagimaad näed kuidas üks valge minibuss veab sleppis teist pisikest sinist minibussi...ihiii, kütusega tehti vist väike valearvestus:)

Kütusega on siin nii, et suuremates linnakestes maksab liiter nii 1,3 või 1,4 dollarit aga nii kui jõuad sinna eikusagile, kus on ainult bensiinijaam ja järgmine asub 270km kaugusel, siis võetakse liitri eest julgelt 1,8 dollarit:) Ühesõnaga need kolm olidki peaagu ainukesed vaatamisväärsused tervelt nii 1500km peale...ok, tegelikult ühes kohas tegime ka peatuse, et loodust nautida ja juhuslikult sai vaatamisväärsuseks vaade Lõuna-Austraalia rannikule – imeline!Esimene öö telgis oli meil unetu, teine oli aga juba väga mõnus ja tudisime nagu beebid! Suutsime isegi kuni 7-ni põõnata:) Ja jesss, kui jõudsime Nullarbouri motelli juurde, siis saime ka 1dollari eest 5min pesemismõnusid nautida! Nüüd on meid ees ootamas kolmas öö ja see ei tekita meis enam mingit elevust...tavaline eluviis. Ave just ütleski, et näe enam me ei olegi mingid printsessid. Magame põlla peal, oleme mitu päeva pesemata ja kasimata ning sööme kiirukaid ja ketsupi võikusid...

Kui me sinna toitumiseni nüüd jõudsime....ütleme nii, et kui me kohe kuskile farmi roppu tööd tegema ei lähe, siis märkamatult vist olemegi varsti 20kg raskemad ja teie meist enam ühtegi pilti ei näe! No menüü on meil kõige odavam ja lihtsam – kiirukad, krõpsud, sai, ketsup, pähklivõi, maasikamoos, müslibatoonid, porgandid:) ja shokolaad! No comments palun! Igatahes tuleb see odavam, kui eikusagimaal endale 12 dollari eest üks võileib osta... ja samas sisustab selline näksimine mõnusalt teel olemise aega:P

Praegune plaan on siis pühapäeval Adelaide´i jõuda ja seal mõned kõned farmidele teha. Kui see meile edu ei too, siis registreerime end hostelisse ja ootame esmaspäeva. Kui me ka esmaspäeval poistega kuskile farmi ei saa, siis prindin enda CV välja ja hakkan linnas endale tööd otsima, sest ei tahaks nagu kõike siiani teenitud raha ära kulutada. Aga nagu elu on siiani näidanud, siis plaane ei tohi teha...need muutuvad koguaeg! Esialgse plaani järgi ei tohiks me üldse veel Adelaide´i poole kihutada vaid peaksime kuskil WA-s tööd tegema või seda seal vähemalt otsima...

Ja muideks...mina kirjutan siin nii usinalt, kui vastukaja ei tule peaaegu kellegilt. Emmed-Issid ja Lalli ainult kirjutavad. Ei tea ma kuidas elab Annika, kuidas Beata, kuidas Ain, kuidas Andrus ja Merle jne...mu mail endiselt töötab ja oleks tore ka teie lumistest päevategemistest kuulda:)

Friday, December 17, 2010

Kalgoorlie

Umbes 900km on alates 16.detsembrist, kui lahkusime Albany´st, selja taha jäänud ja 2191km ootab ees...

Sartisime siis 16.detsembri lõuna ajal Esperance poole. Sinna me kauaks ei jäänud (Tauri soovitusel), sõitsime vaid mööda Ocean Drive´i ja tegime 3 pilti:) Otsustas sealt kiiruga edasi panna oli tingitud külmast ilmast ja seda rannailu ei oleks me kuidagi nautida saanud. Nii suundusimegi edasi Kalgoorlie poole. Samal õhtul me aga sinnani ei jõudnud, sest väljas oli juba päris pime (kell 20.00) ning otsustasimegi enne Norsemani väikese ööbimise teha...ei olnud ju mõtet linna välja sõita ja vähemalt 25dollarit ööbimise eest maksta:) Nii siis keeratigi auto tee ääres asuvasse parklasse, võeti telk välja ja suunati tütarlapsed telki...et nagu mida?
Poisid magasid autos, neil oli madrats ja padjad jne...jah, poiss või tüdruk, backpackker oled ikka ja siin sinu sugu ei loe! Igatahes tõmbasime oma päkapikumütsid (mis on meil soetatud üldse teiseks eesmärgiks) pähe, haarasime kohe topsitäie goon´i (odav pakivein) ja hakkasime und ootama...

No ja kuhu sa seal põõsas vetsu lähed? Mul läks sellest seiklusest igatahes kõht kinni :) Öö möödus meil vaevaliselt. Pepu all oli kahepeale üks lebomatt ja pinnaseks oli kruus vms...aga noh, natuke tudisid, siis ärkasid üles ja keerasid külge, siis jälle tudisid, siis ärkasid jälle üles, et külge keerata ja nii see päike kell pool 5 hommikul paistma hakkaski. Te ei kujuta ette kui õnnelikud me olime: „Jeeeee, me oleme elus! Jeeee, me oleme telgiga auto juures ja sipelgad ei olegi meie telki minema vedanud! Jeeee!“ Pool tunnikest suutsime seal telgis veel olla ja peale seda mulle aitas, koputasin poisid autost üles ja ütlesin neile: „Let´s go!“

Esimeses linnas tegime väikese hambapesu ja juba kell 8.00 olime linnas nimega Coolgardie mida tohutult kiideti. Emmm...ma pidin pettuma. Lootsin, et nüüd satun kuskile vesternfilmi, kuid eiiii...umbes 2 vanaaegset maja oli seal ainult!
Kalgoorlie – viibisime linnas vist mingi paar tundi, millest tund kulus Hungry Jack´sis enda tankimisele, kiirnuudlite ja müslibatoonide ostule ja jalutuskäigule peatänaval. Jah, ilusaid vanaaegseid maju oli, kuid seda vaid ühel tänaval, ülejäänud linn oli samasugune nagu kõik teised...nii et natukene jälle pettusin ja enam ei tahagi seal Skimpyna töötada, ehk kunagi tulevikus... Muidugi nägime ära ka kurikuulsa KCGM Super Pit´i - vaade oli Kalgoorliet väärt!
Peale interneti ja telefonile kõneaja juurde ostmist põrutasime edasi(tagasi) Norseman´i poole, et sealt juba võtta suund läbi Nullarbori tasandiku kulgevale Eyre´i maanteele. See peaks meid paari päevaga Adelaide´i viima! Mis saab edasi (va veel mõned öö telgis)? Seda teavad vaid kängurud...

Wednesday, December 15, 2010

Heaven

Täna käisime jälle Brett´iga tuuritamas....ühesõnaga jõudsime omadega Denmarki välja. Jap, käisime sutsti Taanis. Ega seal suurt midagi ei olnud, pisike linn ja jällegi imeilusad rannad.Hostelisse tagasi jõudes hüppasime juba Taani poiste autole, kes suundusid teisele poole Albany´t Little Beachi poole, mis pidi siin üks ilusamaid randu olema. Ütleme nii, et nii see ka oli.Oleme alates eilsest käinud vist vähemalt 10 rannas, kuid see rand tegi kõikidele teistele silmad ette...tundsin, et olen taevas! Liiv oli lumivalge, imepeenike ja krudises nagu tärklis :) Lihtsalt wow!Aga teate mis homme saab? Homme põrutame Taani poistega Esperance imeliste randade poole ja sealt edasi Kalgoorlie :) Ma ju ütlesn, et ennem ma WA-st ei lahku, kui olen Kalgoorlies käinud! Võimalik, et jäängi mõneks ajaks sinna...hakkan näiteks Skimpy´na tööle :P (Skimpy = bikiinides baaridaam)...ehheee! Ma olen noor ja ma võin :)

Tuesday, December 14, 2010

Albany

Teekond Albanysse oli kihvt! Eriti kihvt oli see, et kõikidel oli eelnevast õhtust väike unepoiss silmas:) Muidugi vaene autojuht...loodan, et väike vahepeatus oli kosutav ja pohmell hakkas taanduma...Albanysse jõudes sõidutasid poisid meid päev otsa ringi ja peale seda viisid meid kenasti meie uude koju: 1849 Backpackers´i hosteli. Uus kodu on meil lahe - ilus ja puhas ning meil on oma tuba koos suure kaheinimese voodiga - mõnus!

Esimene õhtu olime suht uimased ja uinusime päris varakult. Eile aga saime kokku kaevuriga Lake Grace´ist. Ta nimi on Brett ja Albany on tema kodulinn. Õhtul tegime ka tutvust teiste hosteli elanikega - terve euroopa on siin koos: Inglismaa, Holland, Taani, Prantsusmaa ja Eesti! Kui veab ja kui me otsustame Sydney poole liikuda (vähemalt siis kasvõi Esperance´sse) siis saaksime kütuse eest makstes Taani poiste auto peale...me kaalume seda varianti!Olemine oli meil eile tore, va üks Aborigeen, kes siin hostelis peatus ja peale paari drinki segaseks läks...hirmus kuidas ma neid kardan! Lõpuks kutsus Hosteli manager talle politsei - welcome to Australia!

Täna aga avastasime, et me oleme Austraalias! Brett sõidutas meid kõikvõimalikesse ilusatesse kohtadesse ja meile avanesid imelised vaated!

Pildil: Cable Beach

Siis õpetas Brett meile kuidas teha liivapalli:) No jaaa..siin tehakse liivapalle, mitte lumepalle!Ja hirmus, hirmus...nägime 3 sisalikku! 2 nendest olid suured! Hirmus, hirmus....Ja omaette elamus oli autoga inimtühjas rannas liival sõita...imeline! Ave ja Ave armastavad Austraaliat!Nüüd võime öelda, et Albany on meil nähtud ja võib edasi liikuda...kuhu? Taani poistega edasi...või tagasi Perthi poole...me pole ju rannikuäärt veel näinud! Eks paistab! Plaan on igaljuhul lähipäevadel siit vehkat panna...

Sunday, December 12, 2010

Wave Rock

Eile oli meie viimane pidu Lake Grace´is!
Igatahes enne peole minekut
jätsime kenasti hüvasti ka Mike´ga, kes oli kõige toredam, lahkem ja abivalmim inimene üldse!Peol sai nii:
Limbot tantsitudKangi tõstetudVoodis hüpatud (jah, voodi asus keset elutuba)Kui ka Ouzo´t joodud

Koju jõudime nii alles kell 4 hommikul... kusjuures pool 9 oli meil juba äratus!

Wave Rock - Ei käinud ei näinud!

Esmaspäevane check out - Sai tehtud juba pühapäeval ehk siis täna!

Mis nüüd siis jälle juhtus, et juba pühapäeval teele asuti?

No sellega oli selline lugu, et juhuslikult käis Trussikutega poiss välja idee, et läheks pühapäeval Albanysse...Tema mõtles, et läheksime nii üheks päevaks, tuleks õhtul tagasi ja siis me esmaspäeval läheksime ikkagi Mikega Perthi. Mina aga mõtlesin, et ta tahabki meid Albanysse ära viia :) No õnneks sai see segadus lahedatud, kui olin ikkagi selgitanud, et meil on "one way" plaan. Laupäeva õhtul teavitasime Bossut, et lahkume siiski pühapäeval (meie eest on tööl uus tüdruk Abby) ning nüüd siis olemegi õnnelikult Albanys!

Saturday, December 11, 2010

Ma olen vist rase!?!

Teate, sellest mis juhtus ma ei hakkagi pikalt kirjutama. Ütleme nii, et see on tüüpiline Austraalia, kui sa ühel hetkel pehmelt öeldes kinga saad:) Põhjus seisnes selles, et vanamees eelistab ilusate tüdrukute asemel emakeelena inglise keelt kõnelevaid tütarlapsi... punkt! Pikemalt sellel ei peatu...

Olime üsna veendunud, et põrutame Albanysse. Siis selgus, et Mike sõidab esmaspäeval Perthi. No siis mõtlesime, et läheme ikka Perthi ja alustame sealt uuesti...eile mõtlesime, et läheks hoopis Esperancesse...täna hommikul mõtlesime, et Perthi...lõuna ajal mõtlesime, et läheks ikka Albanysse...appi kui keeruline! Perthi saaksime kenasti kindla inimesega, Albanysse minekuks peaksime aga näpu püsti viskama :)

Praegune plaan ongi tegelt nii, et pühapäeval me sebime end Wave Rocki juurde, siis töötame (teeme päeva pooleks), esmaspäeva hommikul teeme siit check out´i ja põrutame seljakotid seljas Roadhouse´i (bensukas) poole ja tõstame mingis suunas näpu püsti:) Eks siis ole näha kuhu tee meid viib! Vahva kas pole? Lihtsalt praegu mõtleme, et peaks natukene seiklema...
Igaljuhul ärge seda praegust juttu veel tõepähe võtke, sest tõde selgub alles esmaspäeval!

Mis muidu? Eile aga käisime Avega peol :)
Enne seda aga jutustasin baaris kaevuritega ja teate mis selle tagajärjeks oli? See poiss, kes pildil minu kõrval eks... ta lisas mind facebookis. Ja siis kui ma hommikul facebooki lahti lõin ja seal paar kirja vahetasin oli tulemus selline:

Neiu: just thought i would let u no u just destroyed a relationship hope ur happy
Mina: ?
Neiu: my partner was up all night drinking with u he couldnt even reply to me wen i txt him so i hope ur happy
Mina: Are you ok? Im quite sure ur partner was not drinking all night with me...so calm down ok. And yes, im quite happy person. Take care .
Neiu: if i find out u touch him im only 5hours away and i wont be happy


No ma ei tea, mu hommik oli nagu nii lõbus ja siiani naeran seda...muidugi väike hirm on mul ka, äkki jäin sellest õhtust veel rasedaks ka? No tegelt!!!! Me ainult rääkisime seal kõik omavahel juttu ja ta lisas mind facebookis - need poisid ei tulnud isegi baarist kuskile edasi, vaid läksid oma Caravan parki magama. Oh neid noori armukadedaid tütarlapsi...

Täna on aga meie lahkumispidu kellegi Sam´i juures (tema elab koos filipiini poisiga). Kusjuures üks õhtu oli poolik Filipiin nii purjus, et tuli mulle üles tuppa ja ei tahtnud kuidagi ära minna...ihhiii!

Aga ok, äkki homme kuulete meie lahkumispeost ja Wave Rockist:)

Kallistan!

Wednesday, December 8, 2010

Pommuudis!

Ave 1 ja Ave 2 on praegu ärevuses...Lake Grace´is on nad kuni selle pühapäeva või esmaspäevani!

Mis saab edasi? Selleüle murravad tüdrukud praegu pead - uudistavad Austraalia kaart, vaatavad tööpakkumisi, helistavad tuttavatele eestlastele WA-s, uurivad kes Lake Grace´ist kuhu poole sõidab ja saadavad ühele Albany poisile SMS-e.

Albany kutsub ja kõigi eelduste kohaselt suundutaksegi sinna...kuid mis saab tegelikult selgub alles nädala lõpus või uue alguses!

Mis siis ikkagi juhtus, et nii ootamatult edasi liigutakse?....

Sellest loe hiljem :)

Tuesday, December 7, 2010

Külalised

Oi..küll meil on siin huvitav olnud! Meil käisid eile külalised! Juhuuu...külalised olid tegelikult Ave 1 omad - tema kaks sõbrannat Pilu ja Kertu (Pille ja Kerli) ning noormees Bert. Kohale vurasid nad Esperance´st ja teel olid nad olnud juba pikemat aega. Sõiduvahendiks oli neil päris oma kodu - armas minibuss, kuhu mahtus magamistuba, riidekapp, köök ja ladu toiduvarudeks.Sõbrannade jällenäegmisrõõm oli suur! Pillet ei olnud Ave 1 näinud alates juulist ja Kerlit alates septembrist. Pillel saab jaanuaris aasta Austraalias oldud ja Kerlil läheb alles 3 kuu. Tüdrukud jäid muidugi meie juurde ka klaasile veinile, et meie tegemisi jälgida ja kohalikke kliente uudistada.Lisaks tegid nad meist ka ammu kodustele lubatud pildid tööpostil. Pildil: Vaade luugist kööki. Mina olen valmis tellimusi vastu võtma ja kokk Steve teeb niisama pulli:)

Kokku olid nad meil külas nii paar tundi, siis põrutasid kärmelt edasi Pembertoni poole, kus loodavad kiirelt töö saada. Igaljuhul oli tore kohata lõbusaid kaasmaalasi! Ja kõige toredam on see, et kaasmaalased olid Ave 1 sõbrannad, kes tõid talle näole suure naeratuse:)

Täna oli meil aga eriline päev!
Kokk Steve kutsus meid kohvikusse, et vahelduseks võileibadele (mida sööme igal lõunal), midagi muud süüa. Üüüü...kohvik asub meie kohast praktiliselt üle tee ning nagu pildilt näha, on see täitsa ilus ja hubane - meie kohaga võrreldes ikka päris posh koht! Soolase asemel otsustasime piraka koogitüki kasuks ja ma ei suutnud ka Mocha´le EI öelda - kook ja kohv kokku 110 krooni:) Kohvikus rääkisime maailma asjadest...ehk siis klatsisime! Klatsime kusjuures iga päev! Keda? Bossusi ikka...meesbossut (vastutab baari eest) ja naisbossut (vastutab köögi ja koristuse eest) - nad ei ole lihtsalt partnerid, nad on äripartnerid:)

Kui me kohviku poole jalutasime, siis tuli meile üks tüdruk vastu keda Steve teretas. Hiljem siis kohvikus rääkis, et see tüdruk on uus baaridaam...emmm, mismõttes uus? Meile pole midagi öeldud, et uus tüdruk tuleb ja milleks teda üldse vaja on? Meil nagu päevad jumala igavad ja ühte töölist ei ole küll juurde vaja...ei tea. Oma aruteluga jõudsime nii kaugele, et ehk tulevikus (nagu ka üldjuhul enne meie tulekut on olnud) hakkab olema nii, et üks tüdruk köögis, üks ees baaris ja teine taga baaris. Meile ongi arusaamatu see, et miks kahe baari peale peab 2 baaridaami olema, kui tegelikult 1 saab ideaalselt hakkama? Hull on see maailm siin... Igaljuhul anname siis endale nädala aega ja vaatame kuidas asjad sujuma hakkavad - uus tüdruk pidi täna õppima hakkam. Kas meie õpetame teda? Seda me veel ei tea, sest keegi pole meiega rääkinud...

Tegelikult oleks mul siia maailma jutud kirja panna. Maailma jutud minu kui personalitöötaja vaatevinklist :) Ehk siis kuidas koolitatakse uusi töötajaid, kuidas alluvatega suheldakse, kuidas alluvate peale klientide juuresolekul karjutakse, kuidas üldse igal sammul targutatakse, kuidas siin toimub pidev õppimine, kuidas ei olda avatud uuendustele, kuidas planeeritakse tööaega ja kuidas ei märgata talente :) Hahhaaa-hahaa...päris hea! Ei viitsigi seda kõike vast kirja panna, loete ehk ridade vahelt...igaljuhul me mõlemad surume end päevast päeva päris palju alla ja üritame vait olla ja naeratus näol töö ära teha...ükskõik kui "valesti" me seda järjekordselt ei tee...

Aga ikkagi olen ma ÕNNELIK!