Tuesday, December 7, 2010

Külalised

Oi..küll meil on siin huvitav olnud! Meil käisid eile külalised! Juhuuu...külalised olid tegelikult Ave 1 omad - tema kaks sõbrannat Pilu ja Kertu (Pille ja Kerli) ning noormees Bert. Kohale vurasid nad Esperance´st ja teel olid nad olnud juba pikemat aega. Sõiduvahendiks oli neil päris oma kodu - armas minibuss, kuhu mahtus magamistuba, riidekapp, köök ja ladu toiduvarudeks.Sõbrannade jällenäegmisrõõm oli suur! Pillet ei olnud Ave 1 näinud alates juulist ja Kerlit alates septembrist. Pillel saab jaanuaris aasta Austraalias oldud ja Kerlil läheb alles 3 kuu. Tüdrukud jäid muidugi meie juurde ka klaasile veinile, et meie tegemisi jälgida ja kohalikke kliente uudistada.Lisaks tegid nad meist ka ammu kodustele lubatud pildid tööpostil. Pildil: Vaade luugist kööki. Mina olen valmis tellimusi vastu võtma ja kokk Steve teeb niisama pulli:)

Kokku olid nad meil külas nii paar tundi, siis põrutasid kärmelt edasi Pembertoni poole, kus loodavad kiirelt töö saada. Igaljuhul oli tore kohata lõbusaid kaasmaalasi! Ja kõige toredam on see, et kaasmaalased olid Ave 1 sõbrannad, kes tõid talle näole suure naeratuse:)

Täna oli meil aga eriline päev!
Kokk Steve kutsus meid kohvikusse, et vahelduseks võileibadele (mida sööme igal lõunal), midagi muud süüa. Üüüü...kohvik asub meie kohast praktiliselt üle tee ning nagu pildilt näha, on see täitsa ilus ja hubane - meie kohaga võrreldes ikka päris posh koht! Soolase asemel otsustasime piraka koogitüki kasuks ja ma ei suutnud ka Mocha´le EI öelda - kook ja kohv kokku 110 krooni:) Kohvikus rääkisime maailma asjadest...ehk siis klatsisime! Klatsime kusjuures iga päev! Keda? Bossusi ikka...meesbossut (vastutab baari eest) ja naisbossut (vastutab köögi ja koristuse eest) - nad ei ole lihtsalt partnerid, nad on äripartnerid:)

Kui me kohviku poole jalutasime, siis tuli meile üks tüdruk vastu keda Steve teretas. Hiljem siis kohvikus rääkis, et see tüdruk on uus baaridaam...emmm, mismõttes uus? Meile pole midagi öeldud, et uus tüdruk tuleb ja milleks teda üldse vaja on? Meil nagu päevad jumala igavad ja ühte töölist ei ole küll juurde vaja...ei tea. Oma aruteluga jõudsime nii kaugele, et ehk tulevikus (nagu ka üldjuhul enne meie tulekut on olnud) hakkab olema nii, et üks tüdruk köögis, üks ees baaris ja teine taga baaris. Meile ongi arusaamatu see, et miks kahe baari peale peab 2 baaridaami olema, kui tegelikult 1 saab ideaalselt hakkama? Hull on see maailm siin... Igaljuhul anname siis endale nädala aega ja vaatame kuidas asjad sujuma hakkavad - uus tüdruk pidi täna õppima hakkam. Kas meie õpetame teda? Seda me veel ei tea, sest keegi pole meiega rääkinud...

Tegelikult oleks mul siia maailma jutud kirja panna. Maailma jutud minu kui personalitöötaja vaatevinklist :) Ehk siis kuidas koolitatakse uusi töötajaid, kuidas alluvatega suheldakse, kuidas alluvate peale klientide juuresolekul karjutakse, kuidas üldse igal sammul targutatakse, kuidas siin toimub pidev õppimine, kuidas ei olda avatud uuendustele, kuidas planeeritakse tööaega ja kuidas ei märgata talente :) Hahhaaa-hahaa...päris hea! Ei viitsigi seda kõike vast kirja panna, loete ehk ridade vahelt...igaljuhul me mõlemad surume end päevast päeva päris palju alla ja üritame vait olla ja naeratus näol töö ära teha...ükskõik kui "valesti" me seda järjekordselt ei tee...

Aga ikkagi olen ma ÕNNELIK!

2 comments:

  1. Hakkab vaikselt kooruma. Ütlesin kohe: teine maailm, teine kultuur, teised arusaamad elust ja väärtustest. Sa teadsid seda ka ise. Sellega harjub, sellega kohanetakse ja seda võetakse isegi omaks, vajadusel.

    ReplyDelete
  2. Ei no iseenesest ei ole viga...ja kultuur on ikkagi suht euroopalik. Kui nüüd võrrelda aasiaga :) Nii, et ega ma ei vingu - see oli lihtsalt väike ülevaade telgitagustest :)

    ReplyDelete