Monday, January 31, 2011

Love, Dance, Sing, Live...

Minu päris esimesed väga armsaks saanud Välismaalastest-Austraalia-Sõbrad (Saksamaa ja Holland) on lahkunud ja asemele on tulnud uus sõber - Louisa (Rootsi). Nii tore on teada, et kui tuleb tuju minna Hollandisse kanepit tõmbama, siis seal ootab ees 3 külalislahket ja kõige lahedamat neiut ning kui tuleb tuju minna Kölni gei-poisse uudistama, siis seal võtab sind vastu Marina:)

Vahepeal on nii palju juhtunud -palju emotsioone, elamusi, nalju, mõtteid jne.. Nii et varuge aega ja alustage lugemist!

Kuna minu esialgne plaan minna Melbournei koos teiste tüdrukutega muutus, siis alustasin plaaniga B - kirjutasin kuulutuse kus otsin küüti! Valmistasin kuulutuse nii varakult just sellepärast, et Marina läks Adelaidei ja ta saaks sealsetesse hostelitesse need üles panna. Just sealt ju alustatakse tavaliselt Great Ocean Roadi läbimist Melbournei suunas! Great Ocean Roadi võite googeldada, mina seda veel näinud ei ole, seega ei oska ka kommenteerida - aga see pidi imeline olema!Eelmisel nädalal oli meil nii palju teha - pilte jagada, telefoninumbreid, aadresse ja facebooke vahetada ning viimaseid mälestusi talletada. Üheks mälestuseks on kindlasti ka "tööinimese käed". Pildil on minu sõrmed, Marina omasid ma igaks juhuks ei hakanud blogisse panema - nõrganärvilised ehk ei kannataks vaadata! Igatahes sellised näevad välja sõrmed, mis 14h päevas serveerivad jäätist (öööäääk) ja 14h päevas puutuvad kokku veega - märg lapp ja nõudepesu. Kõige kurvem on see, et ükski kreem ei aita, midagi ei aita...ühesõnaga tegime siin nalja, et pärast jäätisekohvikut oleme kõik puudega.Aga meie puuded meid ei heidutanud ja ei heiduta siiani - oskame vaatamata koledale olekule end hästi tunda! Laupäeval otsustasime välja minna, tulgu pühapäeval mis tuleb, aga laupäeval läheme pubisse, võtame paar drinki ja tunneme end hästi...ooo see tunne oli mõnus! Tuled kell 22.20 töölt koju, teed kibekiire 1,5minutilise dušši, sead juuksed korda, paned riided selga ja pärlid kaela, võtad klaasi veini ja ootad pingsalt millal saaks juba pubi uksest sisse astuda - et end inimesena tunda!Enne pubisse minekut lõpetasime ka kiirelt oma kingituse - kleepisime üheskoos usinalt pildid meie meistriteosele - tulemus oli vapustav! Miks Gipsy Queens? Sest bossu lemmik bänd on Gipsy Kings:) Lihtne!Järgmisel päeval andis aga pidutsemine tunda ning olime kõik päris väsinud - pole ju harjunud kell 2 magama minema! Lisaks saime osaks ka eriti soojale ilmale...uhhh, olime nagu laiskloomad! Aga kauaoodatud päev sai lõpuks läbi ning saime oma kalendrisse tõmmata viimase risti - payday!!Kiired duššid, värvilised riided, huuleläige ja peomeeleolu oli loodud! Meie kauaoodatud lõpupidu oli käes:)Kohe peo alguses andsime üle ka kingituse! Valisime kingituse üleandjaks Grace`i, sest tema oli meist kõige siiram, armsam ja kohati naljakam :) Mary ja Neil olid maailma kõige õnnelikumad, nad olid tõsiselt üllatunud, et me neile kingituse tegime, ja veel sellise kingituse! Nad uudistasid pilti siit ja sealt, natukene lähemalt ja natukene kaugemalt...Meie aga vabandasime, et varastasime neilt liimi ja muid vahendeid, et meistritoest valmistada...lõuendi ostsime ise! Me loodame, et sellega saab alguse uus traditsioon - kõik tüdrukud teevad Maryle ja Neilile oma "pildiseina" ja riputavad selle kohvikusse ülesse:) Peale sööki, jooki ja mõnusat jutustamist oli aeg süüa oma esimene jäätis vahvlitopsist! Siiani olime vaid jäätist totsikust söönud, lusikaga otse karbist võtnud või siis kaasi limpsinud:) Juba nädal enne alustaime arutelu, et millise jäätise keegi valib ja kas kahe palliga või ühega...raske, meeletult raske oli valida! Mina otsustasin lõpuks oma makadeemia pähkli, Ferrero (Rocher - see shokolaad) ja Old Endlish Tofee kasuks -hea valik! Igaljuhul kõik võtsid vähemalt 3 erinevat, sest 40 maitse seast valikut teha on raske..Jäätis oli hea! Me kõik ahhetasime ja nautisime - nüüd saime lõpuks aru, et maksta 4,50 ühe palli ja 6.50 kahe palli eest on seda raha väärt!

Tutvustan teile siis natukene lähemalt kõige toredamaid välismaalastest austraalia sõpru!

Tema on Marina! Ta on pärit Kölnist, Saksamaalt, on 24 aastane ja äsja omandanud bakalaureuse kraadi pangaduses(vist kui ma ei eksi). Tema isa on venelane (elab siiani seal) ja ema sakslane (elab Kölnis). Väiksena elas ta isegi 6 aastat venemaal ja mõikab vene keelt paremini kui mina:)Tema alustas siin tööd kõige esimesena ja nagu ma alguses ka kirjutasin, tundus ta selline bossi ehk kamandaja ja üldse kuidagi ebasõbralik. Tegelikult osutus ta väga toredaks, küll oma veidrustega, kuid äärmiselt lahedaks inimeseks. Ta ärkas alati teistest varem, jõi kaks tassi kohvi, keetis endale tihti hommikuti kaerahelbeputru (sõi seda kaneeliga), pidas alati korda, hoolitses et prügikast oleks välja viidud ja wc paber olemas:). Kuna temas oli vene verd, siis meil olid tihti toredad arutelud ja palju äratundmisrõõmu:) Praegu läks ta Sydneysse, et võtta seal vastu oma parim sõbranna, kes tuleb 3 nädalaks Austraaliasse ja kellega ta sel ajal ringli seikleb. Peale seda plaanib ta Tasmaaniasse minna. Neil ja Mary tegid talle ettepanku, et ta peale 3 nädalat siia tagasi tuleks ja umbes nädal või kaks siin töötaks....ja siit arenes edasi mõte, et siis me saaksime kenasti koos Tasmaania ette võtta! Eks näis kui ta sõbranna lahkub, kas ta tuleb siis veel natukeseks siia ja me põrutame koos Tasmaania poole või....eks näis, Austraalias plaane ei tehta!

Tema on Anouk!Anouk oli meie "vanaema" - 26 aastane hull Hollandlane! Tal on maailma kõige paksemad ja pikemad juuksed, ta on meeletult ilus ja ta tegi kunagi kickboxi:) Igal hommikul sättis ta vähemalt 10min oma juukseid! Vahel astus ta hommikul vasaku jalaga voodist välja ja siis pidid päeva esimeses pooles temast eemale hoidma, kuid õhtuks oli ta ta taas täitunud positiivse energiaga. Anouk oli tüdruk, kes tegi siivutuid nalju, ütlesime talle tihti, et ta peaks erootikaliinil töötama :) Ta oli otsekohene, hästi mõistev ja mõnusa huumorimeelega inimene, tegelikult oli ta kirjeldamatu!

Tema on Mara!
Mara on 24 aastane Hollandlane kes on õppinud meediat ja natukene praktikandina ka sellel alal tööd teinud. Tema on kunagi juba Austraalias käinud, vahetusõpilasena, lisaks elab tema onu Melbourneis ja seal on tema nn teine kodu :) Mara on väga lahe, tema alustas meie juures kõige hiljem, minust paar päeva hiljem ja oli oma alguspäevadel väga närvis. Mara on hiirefoobik - kui ta meil korteris hiirt nägi, siis ta jooksis õue, helistas kellegile ja hakkas lahinal nutma - ja seda korduvalt! Kuid ta arenes - alles hiljuti, kui ta astus tööl kööki (meil on tööl köök), nägi seal laual hiirt, siis jooksis ta välja, ütles ooo shit there was a mouse, tegi uuuh, uuuuh ja sellega asi piirdus - nutma ta enam ei hakanud:)

Geartjse ehk Grace - minu lemmik! Tema on üks hull naine! 25 aastane alglasside õpetaja Hollandist! Ta on vasakukäeline ja seetõttu sai temast tööl ka ehete ja kommipoe jumalanna! Nimelt Mary ja Neil on mõlemad vasakukäelised ja usvad, et vasakukäelised on kunstilembelisemad ja üldse "teistmoodi"...Grace oli meil omamoodi, kõva häälega, siiras, hull, armas, täiesti sooda ja kõige toredam! Tema oli tüdruk, kes lihtsalt heast peast keset vestlust viskas end pikali ja hakkas end siputama nagu koer, ise seejuures laginal naerdes....või siis tõmbas endale tekikoti üle pea ja kõndis mööda korterit ringi, või siis lihtsalt lambist karjus: "You stupid dog!" Peale õhtusööki tegin ma alati Grace´ile cappuccino. Alati peale õhtusööki ja enne kommi ja ehte poodi tööpostile naasmist ütles ta mulle:" Eiva (Ave), dont you forget my coffee, one sweetener please!" Ja nii igal õhtul! Ma tegin talle alati parima cappuccino - rohkelt vahtu, vahel tegin talle südame ja vahel nii nalja pärast serveerisin selle espresso tassist. Oehh..ma igatsen! Grace´i plaan on oktoobris-novembris Aasiasse minna - ma nii loodan, et saan temaga Aasias mingi osa koos reisida - me teeks seal suuri tegusid! :) Lisaks on tal veel Lääne-Austraalia avastamata - ehk kohtume temaga veel kuskil seal...


Kas meil ei olnud tore tiim? Olime bestikad! Ka ülemus ütles, et oleme siiani parim tiim olnud! Muidugi ta võis seda iga aasta kõikidele tüdrukutele öelda, kuid siiski oli seda hea kuulda...ta ütles, et me õhkasime postiivsest energiast, olime tugev tiim, esimest korda tundis ta, et ta võib poest lahkuda, et ta ei pea ütlema mis on vaja ära teha, et me näeme seda ise ja töö on tehtud...ühesõnaga me meeldisime neile ja ka me ise tundsime, et olime hea tiim - nii kodus kui tööl! Gipsy Queenside Austraalia seiklus pidi aga selleks korraks lõppema ja parim viis see lõpetada oli esmaspäeva hommikul enne Marina lahkumist ühiselt pannukaid süües! Muide sel esmaspäeval oli ka minu esimene vaba päev, esimene vaba päev peale 5 nädalat jutti töötamist:) Ja kui kedagi huvitab, siis ca 9otundi nädalas :) Thats life! Peale pannukaid toimetas igaüks veel omas nurgas -kes pakkis oma seljakotti, kes tegi end linna minekuks ilusaks!
Louisa saabus meile täpselt hommikusöögi ajal ja ühines meiega, et Marina bussile saata ning seejärel sammud linna seada:) Marina saadetud (peaaegu nuti silmas) läksime linna poode vallutama :) No need poed siin....asjad on kõik kallid, valik väike jne...ühesõnaga osta nagu ei ole midagi, sest tead, et mujal on kõvasti odavam! Kuid siiski...leidsin endale leiu(d)! Tegin südame kõvaks ja rahakoti lahti, ning ostsin endale 4 käevõru 19,95 dollarit tk! Kokku siis pea 80 dollarit - no Eestis ei maksaks ma sellist raha ühegi käevõru eest, no kui hõbedast, siis ehk küll...see selleks eks! Tegelikult tahtsin osta ühe, siis nägin teist ja siis kolmandat ja lõpuks neljandat ja ei suutnud otsustada...siis mõtlesin, et ohhh ostaks kõik 4tk - mõeldud tehtud! Teised kiitsid kõik takka ja ma ütlen - see ost on mulle armas :) Miks käevõrud nii erilised on? Need on sõnumiga käevõrud:

LOVE...as though you have never been hurt before
DANCE...as though no one is watching you
SING...as though no one can hear you
LIVE...as though heaven is on earth

Minu special käevõrud!

Ostlemise vahepeal reserveerisime ka restorani kohad ja sain esimest korda oma imeilusat valget kleiti kanda...mmmmm! Toit oli imehea ja igat dollarit väärt:) Lisaks oli restoranis tööl ka kena "Matt" (Matt on meil tüdrukutega naljanimi kõikidele poistele, ehk siis iga poiss on Matt - a la tulevane prints aga seda teemat ma teile rohkem seletama ei hakka), kes täna meil kohvikus käis ja endale take away Latte võttis:) Tegin talle kohvi ja seda talle andes selgitasin välja, et ta on ka bäkker, inglismaalt, on siin juba kuu olnud ja jääb veel ca 3 kuuks...siis tulid aga kliendid ja pidin jooksma. Peaks vist varsti jälle restorani einestama minema?

Täna oli tööl nii teistmoodi - olin üksi, õpetasin uut, pidin kõigele ise mõtlema ja tegema jne..oehhh, igatsen teisi! Tõsi, ega seal 5 inimese tööd enam ei ole, tõsiselt rahulik oli ja saime kaksi kenasti hakkama, kuid siiski...imelik kõike ilma teisteta teha...

Hollandlased käisid täna enne minekud veel minu cappuccinot joomas ja puuvilju söömas. Siis võtsin oma 15min lõuna, läksime korterisse ja jätsime hüvasti...ma nutisin ju :)

Nüüd olen siin Louisaga, kes on aegluup. Teate osad inimesed kohe liiguvad aeglaselt eks ja teevad kõike aeglaselt - tema on üks nendest...kui ta end kiiremini ei hakka liigutama, siis ma lähen närvi. Lisaks on ta 30 ja räägib ainult, et vajab armastust...prrrr...tuli siia ja hakkas kohe kõikidele rääkima: "I need love" ja küsis kas meil siin ka romantikat on olnud...emmm, EIIIII, me töötame 14h, meil ei ole romantikat! :D Ühesõnaga ma olen praegu shokis...toredad läksid kõik ära ja nüüd ma pean uue tüdrukuga harjuma, kes on täiesti teisest puust...ma loodan, et ma kohanen :)

Praegu istun jalgupidi jälle jäävannis. Nimelt mu parem jalg ütles pühapäeval poole päeva pealt üles...jalalaba eks, pealt, ma ei tea mis luu see on, aga see mis käies liigub pealt, see nii valus, nõrgalt paistes ja oehh...mingi liigese jama? Igatahes pühapäeva õhtul täiesti lonkasin ja esmaspäeval komberdasin ka linnas ringi...täna enamvähem aga ikkagi valus. Tööl täna täitsa longasin ringi, sest ei taha jalale toetada. Ei tea mis juhtus. Pühapäeval oli ülikuum ilm, ehk sellest...igatahes loodan, et jalg paraneb, õnneks on 14h vahetused ka läbi ning koormus väiksem.

Jah, täna esimest korda siis ei pidanud peale õhtusööki tööle tagasi minema! Olin kell 18.45 kodus, sõin oma baked potato ära, panin koti õlale ja jalutasin ookeani äärde, et jalad külma ookeani pista - mõnus! Tagasi tulla ei olnud mõnus, valus oli kõndida...aga jah, uskumatu, täiesti teistmoodi elu mul nüüd, nagu normaalse inimese elu - saad peale ööd kodus olla ja oma asju teha :) Ehk lähen homme peale tööd kinno? Või siis lähen oma "Matti" otsima :)

Aa, mul on oma tuba nüüd ka! Ennem magasin elutoas eks, nüüd sain endale Marina toa - kingsize voodiga :) Kõik Matt´id on teretulnud, sest I need love too! Ihhiii..

Tuesday, January 25, 2011

Fernando Torres

Meil on see nädal (tunnistagem, et oli ka eelmine nädal ja nädal enne seda jne) suur ärevus! Lõpp läheneb! Nimelt sel pühapäeval on "viimane tööpäev"! Jah, seda küll vaid teistele, sest mina otsustasin ju veel neljaks nädalaks siia jääda!

Kui te mõtlete, et mis uudist, siis uudist nagu ei olegi...kõik on vanaviisi - tööle, koju, tööle, koju, kiirelt poodi, koju jne...

Vahepeal on mul üks menüü (tahvel) peaaegu valmis saanud. Peaaegu sellepärast, et see tahab natukene veel viimsitlemist (kliendid nühkisid end värske värvi pihta ja kõik läks laiali)
EnnePärast Täna alustasime aga Neil´ile ja Mary´ile kingituse meisterdamisega:) Meisterdame neile ühe toreda pildi-maali-fotoalbumi-mälestuse...Riputame selle neile kohvikusse ning loodame, et tulevikus teevad kõik tüdrukud neile midagi taolist ja alguse saab uus traditsioon...
Miks oleme kirjutanud Gipsy Queens? Sellepärast, et omaniku lemmik on bänd nimega Gipsy Kings :)

Pühapäeval on meil vist lühendatud tööpäev ja pärast ongi kaua oodatud lõpupidu! Me oleme kõik nii elevil:) Ei jõua ju ära oodata millal saab ilusad riided selga panna ja seejärel juuksed lehvides peole minna...siiani oleme ju kõik päevad samade riietega käinud: mustad püksid/seelik, must pluus, must eriti rõve fliis, juuksed kinni ja nii päevast-päeva.

Ooo, aga teate mis? Meil kohvikus käib ju kuulus jalgpallur Fernando Torres :) Tegelikult on see tema pisike koopiaLausa uskumatu milline sarnasus! Kusjuures ma pidin talle lihtsalt ütlema, et kuule sa näed väga Torrese moodi, palun luba mul endast üks pilt teha, sest mul üks sõber (Marku) on tema suur fänn ja ma sooviksin talle sinu pilti näidata :) Poiss oli ju sellest väga meelitatud...nüüd kohvikus koguaeg naeratab mulle oma Torrese naeratusega:)

Head ööd, lähen magama:)

Thursday, January 20, 2011

Diil!

Täna 6.20 käisime jälle sörgil-kõnnil :) Otsustasime seekord minna Look Out´i juurde (mingi vaateplatvorm vms). See asus päris kaugel (edasi-tagasi vähemalt 6km) ning teekond sinna oli suht igav. Kohale jõudes olime aga väga õnnelikud, sest meile avanes imeilus vaade: ookean, järv, rohelus, päike ja ümbritsev vaikus!

Täna rääkisin ülemusega ka kauemaks jäämisest...ütlesin talle, et olen nõus neljaks järgnevaks nädalaks edasi jääma (alates 31.jaanuar), nimetasin oma Total tasu ja me lõime käed:) Edaspidi hakkan kohvikus ja juveeli-kommipoes töötama a la 9.30 - 17.00 ja peale seda, vabalt valitud ajal, teen tahvleid (kodus peale tööd vms). Lisaks oleme umbes nädal aega täitsa suletud kus teeme suurele seinale uue menüü :) Ei jõua ära oodata!

Ja siis peaks siia ka uus tüdruk tulema...teda hakati alles täna otsima. Loodan, et uus saabub vahetult peale teiste lahkumist, sest üksi siia nende hiirtega ei tahaks jääda...(üks elab meil praegugi seina sees ja aegajalt öösiti krõbistab!)

Ok, mis siis ikka...5 more weeks to go!

Tuesday, January 18, 2011

Jõulud!

Juhuuu! Mu jõulud saabusid!
Suured tänud kallitele kodustele ja Helerile! Häid Jõule!
Ja muide...roosa Canon Ixus 130 saabus ka:P
Olen maailma kõige õnnelikum!

Friday, January 14, 2011

Heleri...

...selline näeb välja "Baked Potato", Jacked Potato" või siis slängis lihtsalt "Spud"...
Võta terve kartul ja pane ahju (koos koorega)
küpseta kuni kartul valmis
lõika kartulie rist peale
suru ta kokku, et tekiks auk kuhu panna kogu täidis
oma meelejärgi võid kartulisse toppida:
või, juust, ananass, kapsa-porgandi salat, hapukoor ja peekon (sink vms)... ühesõnaga pane kõike mis meeldib ja maitseelamus on garanteeritud!

(nipp: et saada kiiremini, siis torka kartulile kahvliga augud sisse ja pane mikrokasse, nii umbes 5min ...või 3min? No katseta...ja alles siis pane ahju, et koorele tekiks väike krõbe koorik)


Head isu!

Tuesday, January 11, 2011

"Tehtud tööd"

No vot, saime kätte Sõbra nr 3! Juhuuu...kas on ka neljas ja viies sõber? Eks aeg annab arutust! Issi, panin teelusika võrdluseks...nagu näha, siis seekord on tegemist mini-sõbraga!

Täna rääkisin bossuga, ta ikka väga tahab, et õlivärvidega talle uued sildid (tahvlid) kirjutaksin. Praegu olen seda teinud tavaliste kriitidega. Kokku olen kirjutanud vist vähemalt 7-8 tahvlit (pildil kartuliküpsetamise ahi).Nii suuremaid kui ka väiksemaid.Täna sain aga ka õlivärve proovida...mmm, mõnus! Maailma kõige mõnusam, tahaksin nendega joonistada, istuda mere ääres ja joonistada...no vähemalt joonistamist (maailmist) proovida...need on lahed õlipastellid, nagu rasvakriidid, kuid õlipaasil (üks kriit pidi 20 dollarit maksma, tema aga telliob need USA-st 7-8 dollariga)...mõnus! Ühesõnaga bossu andis need mulle kätte ja ütles, et ma tahan et sa nendega proovid, kindlasti need sobivad sulle suurepäraselt! No siis ma vaatasin neid, vaatasin oma musta tühja tahvlit ja tulevast kirja...emmm, siin peaks üks pilt ka olema! "Hei Neil, võibolla sa joonistaksid siia pildi puuviljadest!" Bossu võttis kriidid kätte ja joonistas hops-hops nagu "Onu Raivo Jutupliiats"...uskumatu, vaatasin suu ammuli ja olin hüpnotiseeritud!

Pilt valmis, siis tuli minu kord...alguses tegin tavalise tahvlikriidiga kirja valmis ja siis hakkasin õlivärvidega üle tegema...ettevaatlikult, vaikselt, siis näpuga hajutasin...i like it! Bossu vahepeal vaatas, vangutas pead ja ütles: "Shit, i knew it...it looks really good" Siis ta natukene õpetas ja näitas kuhu varjud teha jne ning lubas mul rahuliklt edasi teha...

Tulemus on selline:(homme timmib tema veel oma pilti ja mina oma kirja - peenikse pintsliga tervamad jooned ja ehk tugevamad varjud).

Ühesõnaga bossu tahab, et ma kauemaks jääksin. Ta tahab, et me teeksime koos uued ilusad sildid, tema joonistab - mina kirjutan, tema õpetab - mina õpin! Ütles, et õpetab mind samamoodi joonistama, õpetab tehnikaid, värve sulatama jne...Kui ma jääksin, siis päevatasu oleks väiksem kui praegu, kuid uute siltide (on need sildid... kirjad või plakatid või tahvlid - midaiganes) eest annaks ta mulle nn "boonuse". No ma ei tea, iga päev vist ei avane võimalust bohheemlasest austraalias elava shotlase käe-all kunsti õppida...ja veel eriti chillis jätsukohvikus Abba muusika saatel, ega ju?

Ehk tulevikus kohtate mind maailma eripaigus tänavatel joonistamas?

Muide...homme on minu kord 3 tundi hiljem tööle minna:P Uhhh...mõnus!

Sunday, January 9, 2011

Sõber nr 2

Meil on siin iga päev esmaspäev...ehk siis iga päev läheme tööle. Ja peale esmaspäeva tuleb palgapäev, mil saame möödunud 7 esmaspäeva eest teenitud palga...EBAREAALNE!

Aaa...ma vist ei ole rääkinud, et mingi nädala eest (vist, sest ajataju on kadunud) käis Ave nr 1 mul külas...oma uue reisikaaslasega...prrrr, nime ei mäleta! Mul oli sel päeval igatahes maailma väsimus. Nii, ühesõnaga tore oli jälle näha, müüsin neile jäätist ja tegin väikese ekskursiooni "maailma kõige lahedamas jätsukohvikus" - neile meeldis:) Ave põrutas Melbourne´i poole ja praegu peaks ta vist Tasmaanias olema...täpselt ei teagi.

Mis veel...hakkasin vitamiine võtma ja olen energiast pungil!

Täna ütles Bossu, et tööd jätkub kõigile kuni 30.jaanuarini, seega jääme vist kõik ikkagi paariks päevaks veel siia...lisaks tahab bossu palgata mind reklaamsilte kirjutama...mis, kus - sellest räägin mõni teine päev koos piltidega "tehtud tööd"!

Oiii...ja püüdsime ju teise sõbra kinni! Eks neid on veel, sest täna tüdrukud kuulsid jälle krõbinat... (pildil esimese hiirelõksu üles seadmine)

Thursday, January 6, 2011

Sõbra peied...

No nii...üks sõber on surnud...Mitu veel jäänud? Oh seda ei tea.. Igatahes üks hollandi tüdruk Mara on täielik foobik ju. Ta ostis täna isegi mürgi, kuid õnneks saime sõbra ennem kätte. Mürgiga hakkab ju seina vahel haisema...

Aa, mul austaja ju :) Vikerkaare värviliste prillidega poiss, kellele ma täna lauda 2 smoothit ja Baked Potato viisin tuli natukese aja pärast poodi tagasi, ulatas mulle väikese lipiku ja ütles, et little note for you :) Ja mis oli paberil?

Txt me
xxxx (tel nr)
Matt :)

Üüüüü...

Mis ma edasi plaanin? Bossu tegi Grace´ile ja Anukile ettepaneku kauemaks jääda (kuna Grace´i soositakse ehete ja kommipoodi ja ta reisib koos Anukiga)
Head ööd!, kuid ütles, et kui nemad peaksid loobuma, sisi võib ükskõik kes jääda...tööd oleks kahele ja tasu oleks 100 dollarit päev. teised veel mõtlevad, kuid kui nad ei soovi siis mina ka ei soovi...võin selle raha eest vabalt ka ametlikult tööd teha:) Nii, et Melbourne...siit ma tulen!

Monday, January 3, 2011

Jäätist süües kasvab jäätise isu!

Kuidas teil Euroga arveldamine on? Mündikotid kõikidel olemas?

Meie aastavahetus oli tore - käsime kohalikus pubis/klubis...ei saanudki täpselt aru mis koht see oli. Pildil: Üleval Grace, vasakul Anuk ja all Marina, pildistam Mara

Pidutsesime nii kuni 01.00 või 01.30-ni. Järgmine päev ei olnud meil muidugi kuigi hea olla...

Praegu on olukord hull...olen alates eelmisest kolmapäevast jutti töötanud - iga päev 14 tundi, 1.jaanuaril olime isegi 15 tundi. Enam ei saa aru mis toimub, tellitakse 3 shokolaadi jäätisekokteili, kuid mina teen 3 maasika oma...ei tea mis toimub!

Igatahes enam ei viitsi ma isegi netis käia...mõtlen ainult, et saaks peale tööd kohe voodisse!

Oii, täna näitasin oma kunstiannet. Pidin täna ehete ja kommipoes olema eks, siis vaatasin, et väline suur silt kuskirjas: Handcrafted Jewellery in cottage with Traditional Sweets on kole, et kirjutan kriitidega uue. Oi, oi...bossule meeldis ja Martle (kes seal poes kamandab) meeldis ka...Boss kohe ütles, et oii ma tahan, et sa nüüd kõik sildid mul uuesti kirjutaksid:) Vot siis lugu!

Tegelikult on mul nii palju jutte, nii palju olukordi ja nii palju emotsioone millest kirjutada ja mida teiega jagada, kuid...eks ma teen seda kunagi siis kui siit bussiga või millega iganes Melbourne´i poole põrutan!

Kas teadsite, et jäätist süües kasvab jäätise isu? Hullumaja...ma tahan juba arbuuse minna korjama!

Saturday, January 1, 2011

Tere Eur!

See on meie tore tiim kellega koos me nii naerame kui ka nutame...
Jah...eile nuttis Mara - ta kohtus köögis hiirega. Täna nutis Marina, sest meie bossu ütles talle mõtlematult halvasti...ei teagi kas see oli halvaga mõeldud, kuid see oli tilk karikasse. Ja siis täna nutis veel minu lemmik Grace - ta tegi parasjagu shokolaadi Thickshake´i ja ma küsisin, et are you ok (see nagu tavapärane küsimus meil siin)? Ja sellest küsimusest piisas, et murduda...

Nii, et ei ole lihtne see sigin-sagin ja 44 sorti jäätist :)

Aaa, eile rääkisin kodustega ja mu ema arvas, et piltide järgi olen vähemalt 5kg juurde võtnud. Ütles et käsivarred tunduvad nagu matsakad...no mis ma oskan öelda, ei ole lihtne siin 44 sordi jäätisega olla! Aga jah...täna oli mul ka korra aega, et peeglisse vaadata ja sain aru, et ega see +20kg ka kaugel ei ole...

Peaks endale botased ostma või nii? Ei järgmiseks arbuuse korjama!

PS! Tere Eur!