Eks aeg annab arutust! Issi, panin teelusika võrdluseks...nagu näha, siis seekord on tegemist mini-sõbraga!Täna rääkisin bossuga, ta ikka väga tahab, et õlivärvidega talle uued sildid (tahvlid) kirjutaksin. Praegu olen seda teinud tavaliste kriitidega. Kokku olen kirjutanud vist vähemalt 7-8 tahvlit (pildil kartuliküpsetamise ahi).
Nii suuremaid 
kui ka väiksemaid.
Täna sain aga ka õlivärve proovida...mmm, mõnus! Maailma kõige mõnusam, tahaksin nendega joonistada, istuda mere ääres ja joonistada...no vähemalt joonistamist (maailmist) proovida...need on lahed õlipastellid, nagu rasvakriidid, kuid õlipaasil (üks kriit pidi 20 dollarit maksma, tema aga telliob need USA-st 7-8 dollariga)...mõnus! Ühesõnaga bossu andis need mulle kätte ja ütles, et ma tahan et sa nendega proovid, kindlasti need sobivad sulle suurepäraselt! No siis ma vaatasin neid, vaatasin oma musta tühja tahvlit ja tulevast kirja...emmm, siin peaks üks pilt ka olema! "Hei Neil, võibolla sa joonistaksid siia pildi puuviljadest!" Bossu võttis kriidid kätte ja joonistas hops-hops nagu "Onu Raivo Jutupliiats"...uskumatu, vaatasin suu ammuli ja olin hüpnotiseeritud!Pilt valmis, siis tuli minu kord...alguses tegin tavalise tahvlikriidiga kirja valmis ja siis hakkasin õlivärvidega üle tegema...ettevaatlikult, vaikselt, siis näpuga hajutasin...i like it! Bossu vahepeal vaatas, vangutas pead ja ütles: "Shit, i knew it...it looks really good" Siis ta natukene õpetas ja näitas kuhu varjud teha jne ning lubas mul rahuliklt edasi teha...
Tulemus on selline:
(homme timmib tema veel oma pilti ja mina oma kirja - peenikse pintsliga tervamad jooned ja ehk tugevamad varjud).Ühesõnaga bossu tahab, et ma kauemaks jääksin. Ta tahab, et me teeksime koos uued ilusad sildid, tema joonistab - mina kirjutan, tema õpetab - mina õpin! Ütles, et õpetab mind samamoodi joonistama, õpetab tehnikaid, värve sulatama jne...Kui ma jääksin, siis päevatasu oleks väiksem kui praegu, kuid uute siltide (on need sildid... kirjad või plakatid või tahvlid - midaiganes) eest annaks ta mulle nn "boonuse". No ma ei tea, iga päev vist ei avane võimalust bohheemlasest austraalias elava shotlase käe-all kunsti õppida...ja veel eriti chillis jätsukohvikus Abba muusika saatel, ega ju?
Ehk tulevikus kohtate mind maailma eripaigus tänavatel joonistamas?
Muide...homme on minu kord 3 tundi hiljem tööle minna:P Uhhh...mõnus!
Oled tubli, too aga oma kõik oskused ja anded esile,siis avanevad ka suuremad võimalused.
ReplyDeleteEsimest pilti vaadates, selles hiirelõksust, siis tekkis esimene mõte pähe: küll teil on suured lusikad:D Aga ilmselt on jah väike "sõber" seekord:D
ReplyDeleteJa tahvlid on tõesti mõnusad:) Täitsa nagu päris:D
Njah, eks ta ole, mina saan nüüd küll sellest hiire ja lõksu suurusest aru, eeldusel, et seal Austraalias teelusikad sama suured on, nagu meil. Aga kuna lusikas on asetatud tunduvalt lähemale kaamera objektiivile, siis lähtuvalt objektiivi perspektiivimoonutustest tundub lusikas ikka päris pirakas või hiireke tillu-tillu ja enamus vaatajaid saavadki asjast nii aru. Järgmise hiirega proovi nad asetada kaamera suhtes võrdsele kaugusele ja võrdlusobjektiks sobib paremini tikutoos või sigaretipakk, need peaks enamus tsivilisatsioonides standardmõõtudes olema. :)
ReplyDeleteAeg vist maalima sul hakata jah, Inglismaal ju proovisid, nüüdseks peaks inspiratsiooni nagu kogunenud olema, õpetaja kah ja puha olemas. Teised maksavad, et joonistamist õppida, sulle makstakse, et sa seda õpiks!!
Mina enam pilte ei tee...
ReplyDeleteVot mul oli selle teooriga nii, et mida rohkem ma seda õppisin ja selgemaks sain, seda rohkem hakkasin pildistama ja seda paremad pildid trehvasid tulema! :) Kui kriitikat ei tuleks, ei saaks sa eales teada paremini pildistamise võimalustest.
ReplyDelete