Tuesday, March 27, 2012

FUCK

Meie hosteliks oli seekord Perthis Rainbow Lounge. Asus see East Perthis, väga lähedal Viljole ja umbes 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Hostel oli suur ja inimesed seal tundusid kõik enamjaolt väga toredad. Õhtuti veetsime enamjaolt aega hosteli lounge´is netis surfates. Või siis askeldasime köögis ja valmistasime endale eriti tervislikke kõhutäisi:)Päeval aga toimetasime niisama linna peal ringi. Näiteks kahel korral käisime Cottesloe rannas.Ühel päeval rannas olles, juhtus aga nii, et peale seda pilti mul enam neid toredaid päikeseprille ei olnud. Läksin end vette jahutama ja siis tuli laine... laine oli nii tugev, et uhus mind randa liivale. Lisaks tõmbas laine mul päevitusriiete ülemise otsa alla ja haaras endaga mu toredad prillid kaasa. Kui ma ei oleks paaniliselt päevitusriiete ülemist otsa tagasi kiskunud, oleksin ehk prillid veel kätte saanud. Kahju on küll prillidest, need olid ju minu Tai prillid, peiku ostetud veel ja puha...
No ja mis siis järgmisel korral rannas juhtus? Kõigepealt mainin ära, et seal rannas oli mingusugune näitus vms. Nii, et terve rand oli igasuguseid kihvte kujusid täis.
Ok, kujud kujudeks...ma kaotasin oma FUCKi ära! Tegin seal tuules Brigita iPhone´iga pilte (endast) ja siis kui ära hakkasime minema oli FUCK kadunud.No kurjam küll, otsisin mis ma otsisin, isegi üks noormees aitas otsida, kuid tulutult. See rand ei soosinud mind vist üldse... tuled Austraaliasse ja kohe hakkad asju ära kaotama. Vähemalt ei kaotanud ma oma rätikut ära. Brigita unustas oma rätiku hostelisse ja nüüd ongi tema kuivatusvahendiks sall:) Bäkkeri rõõmud!
Tööbüroos sai meil ka käidud. Saabusime Perthi pühapäeval, 4.märtsil. Tööbürood olid siis kinni. Siis aga selgus, et 5.märts on ka kõik kinni, sest on mingisugune punane päev (Labor Day vms). OK, esimene katse tööbüroosse oligi meil siis teisipäeval. Kohe pakuti ka tööd - restorani ettekandijaks. Selle ütlesime ära, sest restoranis ettekandja töö on ikka tiba teine kui kuskil maa pubis õlle valamine. Ja pealegi palka nagu ka eriti ei lubatud. Ok, kolmapäeval tööbüroosse tagasi, kuid see jälle kinni...
Neljapäeval läksime siis uuele katsele, sel korral tuli meiega ka Erli kaasa (Brigita sõbranna, kes ka alles aussi saabus). Koos me seal tööbüroos siis oma vestlust ootasimegi. Meid kusjuures võeti ennem jutule, sest mina olen juba varem nende käest töö saanud. Seal selline imelik süsteem, millel ma väga ei viitsi peatuda. Aga nagu pildilt näha, siis töö saamine siin teistmoodi - kõik ootavad puntras oma vestlust mille järel sulle pakutakse tööd..sina siis vaid otsustad, et kas võtta või jätta:)Meiega koos oli selles pisikeses ruumis tegelikult umbes 12 eestlast - ebareaalne! Aga Anissa, selle koha omanik, armastab eestlaseid ja me saame üldjuhul sealt alati tööd!
Aga neljapäeval meil ka nagu õnneks ei läinud. Midagi nagu oli ja siis oli midagi veel ja siis Anissa ütles, et tulge homme tagasi, siis ta on targem. Reedel olime siis nagu 5kopikat ukse taga ja töö me endale saimegi!
Samal päeval ostsime kohe bussipiletid ja muud vajalikud asjad, et pühapäeval siis teele asuda ja esmaspäeval juba uue tööga alustada! Juhuuu...olime õnnelikud, sest rahadega ei olnud enam kiita. Võtsimegi vastu selle mis pakuti ja enam ei pirtsutanud!
Laupäeva õhtul käisime veel Viljol külas. Kinkisime talle kitarri keeled, mis me juhuslikult maast leidsime. Ja puht juhuslikult oli Viljol neid just ka vaja... mida vedamine! Igatahes Vilts sai endale keeled ja need pakkusid talle nii suurt rõõmu, et ta oli lausa ülevoolavas meeleelus:)Pühapäeva varahommikul, enne meie bussi väljumist, läksime veel Viljo ja teiste noortega kirikusse. Viljo kuulub nimelt kristlikku organisatsiooni YWAM ehk Youth With A Mission. Nemad siis esinesid ühes Perthi linnaosa kirikus. Kuulasime seal muusikat, laulsime kaasa, kuulasime jumalateenistust ja mina vahepeal tukkusin:) No mitte, et igav oli...nimelt me olime kahel järjestikkusel teenistusel ja need olid identsed...teist korda sama asja kuulates ei suuda ikka naljalt keskenduda ja ärkvel püsida. Aga kõik need noored inimesed on väga toredad! Tegemist on rahvusvahelise seltskonnaga - kes tuli Havailt, kes Californiast, kes Perthis, kes Kanadast, kes Eestist jne...
Peale kahte teenistust sõitsime siis nendega koos tagasi nende baasi (mis meie hosteli lähedal). Seal kustuti meid lõunale ja saime oma kõhud enne suurt seiklust täis süüa:) Muide seal oli nii lahe laelamp:Täpselt sellist lampi tahan ma kunagi saada, ehk siis ise teha:=)
Peale lõunasööki jätsime hüvasti ühe toreda mehega kes meie hostelis peatus. Ta oli selline energia ja universumi mees... kohati imelik, kuid huvitav oli temaga rääkida. Kurt oli tal nimeks ja muide oma järgmises postituses jõuan selleni kus ta meile 160km kaugusele järgi põrutas:S Scary!!!!Ja siis oli ka aeg meie kalli sõbra Viltsiga kallistada ning teele asuda.Meil oli Viltsiga Perthis nii lahe... nii palju sai itsitatud!

Friday, March 23, 2012

Blogi!!! Malaysia, Kuala Lumpur

Annan nüüd kiire ülevaate meie Kuala Lumpuri citybreak´ist. Viimati jäin sinna kus käisime Batu koobastes (muideks ühe soome poisi Lasse´ga, kes meiega tuba jagas) ja üritasime minna Little Indiasse, kuid vihma tõttu jäi see üritus ära.
Ühesõnaga Malaisias oli meil aega enam kui küll. Jäime sinna isegi liiga kauaks, nii et isegi igav hakkas. Aga põhimõtteliselt sai minul KL-is jälle vanu radu pidi käidud - ikka need KLCC kaksiktornid, mis olid jätkuvalt sama koha peal ja väga võimsad. Ja jällegi ei läinud ma sinna vaheplatvormile...äkki kunagi hiljem. Aga tipu katsusime Brigitaga ära:)Siis muidugi ei saanud me üle ega ümber Kopi´st! Kopi on külm kohvijook piima ja suhkruga mis serveeritakse kilekotis:) Mmmmm...see oli nii hea! Isegi Brigita, kes üldjuhul kohvi ei joo, läks selle õnge.
Peale Kopi avastasime veel ühe uue kohaliku maitseelamuse... emmm, nime ma nüüd ei mäleta ainult. Kas oli see Dim Dim või Dim Sum vms... või lihtsalt BBQ Pork Bun :D Igatahes need olid jube head nn kohalikud saiakesed, mis nägid välja ja olid ka oma tekstuurilt kui mingid vahtkummist moodustised. Igatahes maitsesid need juba hästi ja täitsis kõhu kohe mitmeks tunniks.
Oi maitseelamusi oli meil veel!!! Brigita avastas täiesti juhuslikult tänavalt, kuskilt x-kohast kus teed ületasime ühe putka kus müüdi kollast arbuusi! Elusees ei ole kuulnud kollasest arbuusist. Brigita ostis 1RM eest viilu arbuusi ja maitses see sama hästi kui tavaline...ehk isegi parem:) Ja muide, punased banaanid pidid ka olemas olema... kuskil Indias. Ebareaalne! Aga checkkige mu lühikesi pükse! Kas pole lahedad. Turu pealt ostsime ju, Calvin Klein ju...või siis kohalik Celvin Klain :D (meeste boxerid!)
Tegelikult aarbuusi mekkimise ajal olime teel moski, seal kus mina juba varasemalt Kata´ga käinud olin. Kuna Brigita on islami usuga rohkem kursis kui mina ja on ka varasemalt moske külastanud, siis kindlasti tema jaoks oli moski külastamine oluisem kui minule. Mina olen rohkem selline turist, et saaks kuskile linnukese kirja panna - olen käinud ja näinud!
Ja siis muiudgi jõudsime ka Little Indiasse. See on nö linnaosa või siis õigemini tänav, mis oleks kui pisikene India. Kõikjal on lõhnab India toidu järele ja kõlab India muusika. Njah, ma eeldasin sellest midagi rohkemat, kuid sain linnukese kirja - käidud!
Mingi päev siis tegime window shoppingut ja jalutasime niisama Pavillioni kaubanduskeskuses ringi. See on ikka tohutu! Ma julgen arvata, et see on sama suur kui kõik meie kaubanduskeskused kokku:)
Siis Central Marketis proovis Brigita kalade Jalamassaazi ära:) See oli nii naljakas ettevõtmine!
Kuna meil Brigitaga oli enne Austraaliasse jõudmist ühte toredad farmi kella vaja (loe töö või spordikella), siis tegin kingituse ja ostsin meile ühtekad kellad.
Brigitale muidugi valisin kella tema iPadi järgi. Ütlesin, et see on sinu iPadi kell! Turul oli ju nii palju tema iPadi asju... no selles suhtes, et helesinised ja mis mätsivad tema iPadiga :) iPadi kaaned ostis ta ju ka sealt;)
Ja põhimõtteliselt selline oligi meie Kuala Lumpuri citibreak! Ühesõnaga tosserdasime ringi ja suurt miskit tarka me ei teinud.
Varsti olimegi juba lennujaamas, skypesime "peikutega" ja ootasime ärevalt oma lendu:)Peale 5,5 tundi hirmsat lendamist maandusime lõpuks Perthi lennujaamas. lend oli hirmus, sest koguaeg pidi turvavöö õhuaukude pärast kinni panema. Ja siis kui seal õhuaugus olid, siis oli selline tunne, et nüüd on kõik... lennuk lihtsalt langetas tohutult kiirelt kõrgust, kõhus tõmbas õõnsaks ja kätutega pidid kohe tooli käepidemetest kinni haarama. Ise küll mõtlesin, et mis reaktsioon. Miks ma nendest käepidemetest kinni haaran. Et ega kui alla kukun, siis käepidemetest hoidmine mind ju ei aita... No ja siis lisaks nendele õhuaukudele oli minu seja taga nuttev laps. Brigita teadis veel rääkida, et meil oli ka peeretaja ja norskaja. Milline kompott ah? Ja kõik see ühe lennu ajal!
Perthi me igatahes jõudsime ja piiriületus läks üllatavalt kiirelt. Mingi aeg tosserdasime lennujaamas, kasutasime tasuta internetti ja mõtlesime kuhu minna. Tegelikult oli meil peaaegu, et üks tuba ühes korteris olemas, kuid viimasel minutil selgus, et me ikkagi ei saa seda. Niisiis tuli jälle hosteli elu elada.
Linna läksime kohaliku transfeer bussiga ja hakkasime hostelite ustele koputama. Mis aga selgus, kõik hostelid on täis! Uskumatu... hommikul kell 9, päike lõõskab, väljas on vist juba 30 kraadi, meie väsinud, tassime oma kodinaid ja tuba me kuskilt ei saa! Seda olukorda ei oleks ma isegi unes näinud... üks hostel andis meile listi kõikide teiste hostelite numbritega ja nii siis pidimegi neile helistama hakkama, sest tervet linna ei ole mõtet ju läbi vantsida.
Kõigepealt tuli aga telefonile krediiti saada. Pühapäev...kõik on kinni, vaikne, surnud... õnneks rongijaamas oli üks putka lahti ja sealt sain omale krediiti. Istusime sis maha ja hakkasime helistama... mingi 15 hostelit läbi helistatud, kuid mitte mõhkugi, mitte ühtegi vaba tuba! ja nii 10 hostelit veel jäänud... oehhh:(
Mingi hetk helistas meile Viljo (tean teda eelmisest aastast kui aussi tulin), rääkisime talle mure ära ja ta teadis enda lähedal ühte hostelit. Ta siis uuris sealt ja lõpuks saimegi endale sinna voodid. Mina kaheksases umbes toas ja Brigita jahedas 20ses toas, kust läks veel 2 tuba läbi. Ja see ei ole veel kõik, B sai toa kus olid kõik poisid! No tegelikult üks tüdruk toa teises otsas oli, kuid ta nägi suht mehelik välja, seega tema ei lähe arvesse.
Aga mis siin ikka vinguda! Saime endale peavarju!
Kuna tubadesse minemiseks oli liiga vara, siis jätsime kotid hostelisse ja läksime Viljoga jalutama. Jõudsime mingisse parki, kus toimus mingisugune perepäev. Ja Viljo nõudmisel tegime pilti kaamliga (keda ta lõppkokkuvõttes kartis).Ei, aussi saabumine oli tore - teistsugune!

Monday, March 19, 2012

DELL

Ja nüüd siis oodatud blogi! Võtsin end nüüd kokku ja teavitan teid sellest, et varsti hakkan blogi kirjutama:)

Siiani on tegelikul selline jama olnud, et mul endal puudus internet ja kasutasin Brigita iPadi. Sellel aga oli jube viga küljes - inglise keelne translator oli peal ja see muutis automaatselt minu eesti keelseid sõnu mingisugusteks imelikeks inglise keelseteks vasteteks... ja nii ma siis ei suutnudki seda blogi kirjutada. Isegi facebookis ei viitsinud kellegile midagi kirjutada. Aga nüüd palgapäeva puhul ostsin endale interneti ja minu väikene armas lilla DELL on jälle suhtlemisaldis!

Vot sellised lood:)

Muideks tänud kõikidele õnnesoovide eest! Mul oli täitsa tore sünnipäev, isegi juustukooki sai:)

Kuid kui nüüd aus olla, siis tegelikult möödus mu sünnipäev nukralt... lihtsalt kuidagi kurbus oli sees:( Selline väga teistmoodi sünnipäev...

Friday, March 9, 2012

Peaks blogi kirjutama?

Tegelikult ei viitsi ju... praegu jalad hirmsasti valutavad:)

Kellel aga meeldib inglise keelset kirjandust lugeda, siis chekkige ka Brigita blogi! ;)

http://www.offexploring.com/brigi/blog

Aga ma varsti kirjutan...ausõna! Äkki juba täna;)

Kallistan kõiki!