FUCK

Meie hosteliks oli seekord Perthis Rainbow Lounge. Asus see East Perthis, väga lähedal Viljole ja umbes 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Hostel oli suur ja inimesed seal tundusid kõik enamjaolt väga toredad. Õhtuti veetsime enamjaolt aega hosteli lounge´is netis surfates. Või siis askeldasime köögis ja valmistasime endale eriti tervislikke kõhutäisi:)Päeval aga toimetasime niisama linna peal ringi. Näiteks kahel korral käisime Cottesloe rannas.Ühel päeval rannas olles, juhtus aga nii, et peale seda pilti mul enam neid toredaid päikeseprille ei olnud. Läksin end vette jahutama ja siis tuli laine... laine oli nii tugev, et uhus mind randa liivale. Lisaks tõmbas laine mul päevitusriiete ülemise otsa alla ja haaras endaga mu toredad prillid kaasa. Kui ma ei oleks paaniliselt päevitusriiete ülemist otsa tagasi kiskunud, oleksin ehk prillid veel kätte saanud. Kahju on küll prillidest, need olid ju minu Tai prillid, peiku ostetud veel ja puha...

No ja mis siis järgmisel korral rannas juhtus? Kõigepealt mainin ära, et seal rannas oli mingusugune näitus vms. Nii, et terve rand oli igasuguseid kihvte kujusid täis.

Ok, kujud kujudeks...ma kaotasin oma FUCKi ära! Tegin seal tuules Brigita iPhone´iga pilte (endast) ja siis kui ära hakkasime minema oli FUCK kadunud.No kurjam küll, otsisin mis ma otsisin, isegi üks noormees aitas otsida, kuid tulutult. See rand ei soosinud mind vist üldse... tuled Austraaliasse ja kohe hakkad asju ära kaotama. Vähemalt ei kaotanud ma oma rätikut ära. Brigita unustas oma rätiku hostelisse ja nüüd ongi tema kuivatusvahendiks sall:) Bäkkeri rõõmud!

Tööbüroos sai meil ka käidud. Saabusime Perthi pühapäeval, 4.märtsil. Tööbürood olid siis kinni. Siis aga selgus, et 5.märts on ka kõik kinni, sest on mingisugune punane päev (Labor Day vms). OK, esimene katse tööbüroosse oligi meil siis teisipäeval. Kohe pakuti ka tööd - restorani ettekandijaks. Selle ütlesime ära, sest restoranis ettekandja töö on ikka tiba teine kui kuskil maa pubis õlle valamine. Ja pealegi palka nagu ka eriti ei lubatud. Ok, kolmapäeval tööbüroosse tagasi, kuid see jälle kinni...

Neljapäeval läksime siis uuele katsele, sel korral tuli meiega ka Erli kaasa (Brigita sõbranna, kes ka alles aussi saabus). Koos me seal tööbüroos siis oma vestlust ootasimegi. Meid kusjuures võeti ennem jutule, sest mina olen juba varem nende käest töö saanud. Seal selline imelik süsteem, millel ma väga ei viitsi peatuda. Aga nagu pildilt näha, siis töö saamine siin teistmoodi - kõik ootavad puntras oma vestlust mille järel sulle pakutakse tööd..sina siis vaid otsustad, et kas võtta või jätta:)Meiega koos oli selles pisikeses ruumis tegelikult umbes 12 eestlast - ebareaalne! Aga Anissa, selle koha omanik, armastab eestlaseid ja me saame üldjuhul sealt alati tööd!

Aga neljapäeval meil ka nagu õnneks ei läinud. Midagi nagu oli ja siis oli midagi veel ja siis Anissa ütles, et tulge homme tagasi, siis ta on targem. Reedel olime siis nagu 5kopikat ukse taga ja töö me endale saimegi!

Samal päeval ostsime kohe bussipiletid ja muud vajalikud asjad, et pühapäeval siis teele asuda ja esmaspäeval juba uue tööga alustada! Juhuuu...olime õnnelikud, sest rahadega ei olnud enam kiita. Võtsimegi vastu selle mis pakuti ja enam ei pirtsutanud!

Laupäeva õhtul käisime veel Viljol külas. Kinkisime talle kitarri keeled, mis me juhuslikult maast leidsime. Ja puht juhuslikult oli Viljol neid just ka vaja... mida vedamine! Igatahes Vilts sai endale keeled ja need pakkusid talle nii suurt rõõmu, et ta oli lausa ülevoolavas meeleelus:)Pühapäeva varahommikul, enne meie bussi väljumist, läksime veel Viljo ja teiste noortega kirikusse. Viljo kuulub nimelt kristlikku organisatsiooni YWAM ehk Youth With A Mission. Nemad siis esinesid ühes Perthi linnaosa kirikus. Kuulasime seal muusikat, laulsime kaasa, kuulasime jumalateenistust ja mina vahepeal tukkusin:) No mitte, et igav oli...nimelt me olime kahel järjestikkusel teenistusel ja need olid identsed...teist korda sama asja kuulates ei suuda ikka naljalt keskenduda ja ärkvel püsida. Aga kõik need noored inimesed on väga toredad! Tegemist on rahvusvahelise seltskonnaga - kes tuli Havailt, kes Californiast, kes Perthis, kes Kanadast, kes Eestist jne...

Peale kahte teenistust sõitsime siis nendega koos tagasi nende baasi (mis meie hosteli lähedal). Seal kustuti meid lõunale ja saime oma kõhud enne suurt seiklust täis süüa:) Muide seal oli nii lahe laelamp:Täpselt sellist lampi tahan ma kunagi saada, ehk siis ise teha:=)

Peale lõunasööki jätsime hüvasti ühe toreda mehega kes meie hostelis peatus. Ta oli selline energia ja universumi mees... kohati imelik, kuid huvitav oli temaga rääkida. Kurt oli tal nimeks ja muide oma järgmises postituses jõuan selleni kus ta meile 160km kaugusele järgi põrutas:S Scary!!!!Ja siis oli ka aeg meie kalli sõbra Viltsiga kallistada ning teele asuda.Meil oli Viltsiga Perthis nii lahe... nii palju sai itsitatud!