Monday, February 28, 2011

Käisin kinos!

Järjekordne kräsupea? Mary palvel tegin ühe koogi kohvikusse:) Kõik kliendid imetlesid ja uurisid seda...ja no päris kiiresti saime selle müüdud ka:)

Vahepeal olen veel tegelenud igasuguste erinevate kunstivormidega. Pintsel on mul juba nii käe küljes kinni, et armastan isegi maalida vabal ajal...
Käisime ükspäev pubis ja kohtusime toredate kalameestega pluss ühe kalamehe õega:) Seltskond oli väga lahe ja enam paremat ei anna soovida! Eks oluline faktor oli ka sellel, et nad kõik on tiba vanemad kui verivärsked 18 aastased (keda leidub siin igal sammul). No ja nendega siis saigi pärast ühe kalamehe koju mindud ja kunsti tehtud:) Lisaks sellele, et ma molbertile maalisin, harjutasin ka kehamaalingute tegemist. Pärast sündis sellest aga igati vinge maal - nii minu särgile kui molbertileÕhtu oli meil tasemel! Koju jõudsin vist nii 3 ajal ja järgmine päev tööl ei olnud just kõige parem...Kui nüüd kalamehi näeme, siis ikka küsivad, et no millal maalime jälle. Kolmapäev on maalimise päev:)

Eelmise nädala alguses käisime Franki ja tema abikaasa Mary´ga õhtust söömas (need kelle juures farmis õhtusöögil käisime). Pidime pühapäeval minema, kuid kuna Frank´il oli autoõnnetus, kus suri inimene, siis nad olid natukene liimist lahti. Frankiga oli kõik korras, kuid kahjuks teine liiklusõnnetuses olnud inimene sai surma. Ta oli 3 lapse isa kes oma mootorattaga Franki autole lihtsalt kõrvalt teelt külje pealt sisse sõitis...oli see enesetapp või kurb õnnetus, seda ei tea keegi. Franki jaoks on kergendav see, et tema ei saanud midagi teha ja see ei olnud tema süü - ta oli lihtsalt valel ajal vales kohas. Selle tõttu siis lükkus meie õhtusöök teisipäeva peale. Restoranis oli meil tore õhtu, nad on lihtsalt nii imelised inimesed!

14.märtsi paiku peaks Frank hakkama lambaid pügama ja nüüd on nii, et mina lähen talle appi :) No jutt jäi vähemalt nii ja nüüd ootan tema kõne, et ta kuupäeva üle täpsustaks. Lambapügamine võtab aega umbes 2-3 päeva, sel ajal saan farmis ööbida ja jätsukohvikust annab Neil mulle töölt vabaks - ta ütles, et saan hea kogemuse ja peaksin kindlasti minema! Eks näis...igatahes olen väga elevil!

Kui nüüd kunstivormide juurde tagasi minna, siis kõrvarõngaste meisterdamine on igati vahva töö! Sain hakkama maailma kõige ilusamate kõrvarõngastega! Minu omad! Kultuurne olen ka vahepeal olnud. Käisin esimest korda kinos :) Kino asub muidu meie kohviku kõrval, kahe saaliga ja puha, isegi popcorni saab osta! Vaatasin "Kuninga kõne". Film meeldis, keeleliselt (aktsent) oli see ehk kohati raske, kuid õnneks ei olnud kuningas just kõige suurem kõnemees ka :)

Siis eile juhtus selline lugu, et peale tööpäeva andis ülemus meile iganädalase ümbriku, veini ja pealekauba veel pool jäätisetorti ning merivähi...selgus, et kaks viimast olid tema sünnipäeva puhul:) Happy Birthday Neil!

Õhtusöögiks siis mekkisimegi vähki...mmm! Louise lõikas selle pooleks, pani peale küüslauguvõid ja 5min ahju....mmmm! Imeline:)Enne õhtusööki juhtus aga selline lugu, et pidime Louise´iga jooksma minema. Nimelt ta pidi mulle "oma rada" näitama - mingisugune ring mis algab raamatukogu juurest, läheb majakani välja ja siis suure ringiga sadama juurest tagasi...Prrrr....ma köhisin verd! Hullumaja! Olin siiani 25minutilist ringi sörkinud, kuid see oli 60minutiline puhkimine koos mägede ja asjadega ja siis veel tuul oli ka vastu...prrrr! Koguaeg mõtlesin, et ei nüüd aitab, rohkem ei suuda, kuid kuna Louise rühkis ees, siis ega mina ka halvem ei saa ju olla, punnisin ohkides järgi. Koju jõudes olin läbi nagu läti raha, kuid õnnelik! ütlesin Louise´ile, et kui ma seda ringi 3x nädalas teeksin ja toituksin nii nagu praegu, siis oleksin väga kähku bikiinivormis:) Aga homme vist lähen jälle!

Louise´iga on selline lugu, et ta joob tööl päev otsa kakaod, sööb jäätist, õhtuks võtab kartulit, lisaks sööb kellogseid ja muidugi hommikut alustab ka hiigelportsudega...a ja no lõuna - õnneks seda ma ei näe! Ja siis iga päev viriseb: Ma ei tohiks nii palju süüa, ma ei tohiks kartulit süüa, ma ei tohiks kakaod juua, appi ma sõin jälle jäätist.... Ja siis õhtul läheb teeb seda "rets ringi"..ja siis tuleb tagasi ja sööb oma kartulit koos veel saja asjaga ja hammustab shokolaadi peale! Appi...miks ta teeb endaga nii - see ring on ju rets! ja teha seda "mittemilleginimel"...

Aa...ja üleüldse meil ei klapi. Oleme paar korda isegi päris suures sõnavahetuses olnud. Aga noh, üritame ikka olla, käime ikka koos pubis, jooksmas ja vahel jutustame (ehk siis tema halab mulle päevast-päeva poistest ja armastusest ja kellelt ta jälle sms-i ootab), kuid jah... pikemalt sellel ei viitsigi peatuda:) Tal 13.märts siin viimane päev ja ma loodan, et uus tüdruk tuleb tore...aga eks näis. Praegu teda veel otsitakse, kuulutused läheduses olevates hostelitus, kui millegipärast ei ole keegi huvi tundnud...

Hmmm...ma vist ei olegi rääkinud, et kauaks ma nüüd siia jään? Nimelt võtsin vastu otsuse, et olen jätskukohvikus kuni aprilli lõpuni/mai alguseni! Jah kohe nii kauaks jään! Miks? Hea soe koht, toredad inimesed, mõnusalt nokitsemist ja palju raha! Mis edasi saab? Kes seda teab, Austraalias plaane ei tehta:) Aga jah, jätkuvalt Melbourne. Tegelikult olen isegi Alice Springsi kaalunud....ja idee Tasmaaniasse minekust olen maha matnud, sest mais on seal juba liiga külm...aga kes teab, ehk kohe mais lähen hoopis kuskile farmi, et oma kohustuslikud 88 farmipäeva ära teha :)

Teate, mul on ootusärevus! Ootan kodustelt pakke:) Sünnipäevapakke! Issilt saan vist Jassi leiva ja emmelt tellisin sini-must-valged kõrvarõngad (et ta nad mulle meisterdaks)! Keegi võiks mulle veel paki juubelitordipulbrit saata, siis oleksin kõige õnnelikum!

Wednesday, February 16, 2011

Kus on kuu?

Kräsupea söödud, meel rõõmus, pepu kurb:) Kõikidele meeldis ja Mary ootab minult retsepti.

Kohe peale kräsupead mõtlesin, et valmistan siis meekoogi ka...Ütlesin bossule, et ma teen koogi ja paneme siis müüki:) Hirmus tegemine oli...enam ei taha meekooki teha, kui siis ehk mõne lihtama retsepti järgi. Aga esimese korra kohta tuli kook vähemalt ilusa välimusega, maitse oli ka enam-vähem...oleks võinud rohkem mesisem olla:) Koogist sain 9 suurt tükki ja esimesel päeval müüsime 3tk ära...võib öelda, et koogitegu läks õnneks, sest poes kulutatud raha on tagasi teenitud...

Ma loodan, et kõikidel minu sõpradel, lähedastel ja muudel mõnusatel inimestel oli imearmas Valentinipäev! Meil siin erilist tunnet ei olnud...no ega Eestiski seda ju tegelikult ei olnud, pole nagu meie traditsioon või nii...ainus aeg mil tundsin, et on Sõbrapäev ehk Valentini päev oli kooliajal. Siis pandi üles sõbrapäeva postkast ja vahetunni ajal sai üksteisele Sõbrapäeva kirju saata :) See oli lahe!

Laupäeval käisime Louise´iga jälle restoranis. Sõin mereande ja sain omale uued kõrvakad: Nendega oli selline lugu, et läksin oma taldrikuga kööki ja ütlesin: "Kas te palun saaksite need mulle kaasa pakkida, need on minu uued kõrvarõngad!" Nüüdseks on bossu neile augud sisse puurinud ja kõrvakad ootavad meisterdamist. Võimalik, et panen ühe hoopis kaela, sest need on päris rasked...

Nüüd üks tore lugu!
Minu tuba asub kohe elutoa kõrval ja sellel puudub uks, ja elutoas asub kohe ka välisuks eks...ühel öösel ärkan kolina peale üles, vaatan ringi ja mingi poiss mul toas! Uhhhh, ilus inglise poiss, mida sa siin teed?! Poiss tahab minuga rääkida, mulle voodi äärele istuda, kallistada ja rääkida ja rääkida ja rääkida...kell 02.30 öösel!
Mina: "Mida sa siin teed? Sa oled vales toas, sa peaksid Louise´i toas olema!"
Ilus inglise poiss: " Ei, tegelikult tulin ma sinu juurde!"
Mina: "Go away!:)!"
Ühesõnaga nii pool tundi sai ehk jageletud ja lõpuks suutsin ta teise tuppa saada...

Ja siis pühapäeva öö, öö vastu Valentini päeva...
Ärkan hirmsa kolina peale üles, mingi möll, midagi aru ei saa...ilus inglise poiss istub mul voodi äärel! Gash...mis toimub, ikka ma midagi aru ei saa...
Mina:" Mida sa teed siin? Oled jälle vales toas ju! Kuidas sa sisse said?"
Ma olin surmkindel, et lukustasin ukse!
Ilus inglise poiss:" Eiva (Ave), Eiva...ma tulin sinu juurde."
Mina: "Go away! Mine teise tuppa!"
Tõusen siis püst ja lähen wc-sse ning tagasi tulles...oiiiii, veel üks poiss seisab keset pimedat elutuba! See on Adam, armas kokapoiss:)
Mina:" Tule, tule...tule minu tuppa, kõik poisid minu tuppa!"
Adam ei saanud midagi aru, et kus ta on ja miks ta on jne...
Siis tuli Louise ja uuris kes siin on. No mis sa arvad kes siin on? Siis Louise vabandas, ütles oiii, ma unsutasin...ma tegin ilusale inglise poisile ukse lahti, sest ta pidi minu juurde tulema...
Mina mõtlesin: No jah, tore on, et ta sinu juurde tulles ennem minu tuppa siseneb:)
Igatahes suutsin kuidagi inglise poisi oma toast välja saada ning ta otsustas ikkagi kõrvaltuppa minna :) Nagu päris naljakas!
Jäin siis natukene Adamiga jutustama, tõmbasin endale riided selga ja ütlesin, et jalutame nüüd ookeani äärde...
Vaatasime tähti, külmetasime ja mõtlesime, et kus on kuu? Ei suutnud leida noh!

Vot sellised lood siin Austraalias :) Nüüd siis mõtlen, et millal järgmisena mul poisid tuppa tulevad...natukene juba tunnen puudust :D

Oii, meil oli eile imeilus ilm ja täna ka...nagu mega soe! Meile tuleb Adelaide´i ilm ja tänaseks lubab seal pluss 32...päris 32 siia ei jõua aga no peaaegu! Mõnus, mõnus, mõnus!

Eile kohe peale tööd haarasin oma salatitopsi, tõmbasin päfkad selga ja jooksin käppelt randa...nii mõnus oli! Kujutasin ette, et päike võtab! Mõnus, mõnus, mõnus!

Friday, February 11, 2011

Ma ei ole normaalne :)

Kas alustan blogi nii nagu tavaks? Et mis siis vahepeal juhtunud on? :)

Käisime eelmisel laupäeval Louise´iga jälle samas retstoranis:) Õhtu oli igati sisukas ja mõnusalt maitsekas:) Mina sõin lambasalati ja Louise võtis mingi pasta, jõime veini, piilusime inglise poissi ning saime jutule nii 60 aastaste farmerite ja ende naistega - võib öelda, et olime vägagi sotsiaalsed! Olime viimased kes koos inglise poisiga restoranist lahkusid (ta lõpetas töö). Peale seda sammusime pubi poole, jõime klaasi või kaks ja peagi ühinesid meiega ka inglise poiss+teised noorhärrad kes seal restoranis töötasid. Peale toredat piljardimängu läksime inglise poisi Olley (vist on ta nimi) korterisse. Ühesõnaga igati ponks poiss, aga...küsis siis järsku, et kas mul peikut on, ma ütlesin et kui oleks, siis ma ei oleks ju siin. Siis ütles, et suudleme! Mis? Äkäää...ja ühesõnaga õhtu lõppes nii, et ilus inglise poiss kadus koos Louise´iga ära ja mina sain ühelt armsalt austraalia poisilt küüti :) Tema on seal restoranis kokk, kavatseb siin 6 kuud tööd teha, raha teenida ja siis millalgi aastaks või kaheks Hispaaniasse kolida. Muide kokku olen juba temaga 2x koju saanud :) 3 kord äkki ei tahagi koju...

Vahepeal tegin avastuse! Ühed teokarbid mis ma rannast korjasin...kui nendelt kiht pealt maha kraapida, siis tuleb pärlmutter välja...nagu nii ongi? Uskumatu...

Jah ma olen valge! Meil siin päikest ei ole ja kui on, siis olen nii kui nii tööl...nii et vahet ei ole! Ainuke aeg natukene päikest näha on nii umbes kell 18.00 kui lõpetad töö, haarad 17.jaanuari Kroonika (vale sisukorraga!!!!), puuviljad jogurtiga ja lähed murupeale lebotama (ise samal aja värised, sest tuul on nii tugev ja nii külm!).

Eelmisel laupäeval seal restoranis lõppes meil farmeritega jutt nii, et neljapäevaks kutsuti meid õhtusöögile. Esialgu arvasime, et no eks see niisama jutt ole...andsin isegi oma numbri. Kolmapäeval aga oli farmeri härra meile jätsukohvikusse helistanud ja teate jätnud, et me talle helistaks...Ja läkski nii, et neljapäeval käisime päris farmis, päris farmeri juures! Bossu kiitis takka, ütles et enam paremini ei saanud minna. Et see farmer on väga lugupeetud mees, ta on siin linnas palju ära teinud, ta on poliitikas jne jne...
Ühesõnaga, uskumatu lugu...mees helistas ja õhtusöök oli jõus!
Õhtusöögile pidi tulema ka tema 29-aastane poeg :) Külakostiks ostsime poest veini ning otsustasin ka koogi küpsetada...Kodujuustu-virsiku-muretaigna kook. Kook küpses terve igaviku ja lõpuks vajus sisse. Nii et ääred tulid kõik lahti ja kook nägi päris hirmus välja...aga maasikad aitasid hädast välja! Muide selline kook läheb austraalias maksma vähemalt 120 krooni (munad ja maasikad ei ole hinnas, need olid külmkapis).Maitses see enam-vähem...minu arvates ei olnud see piisavalt magus, kuid teised kiitsid ning farmer ja ta poeg võtsid isegi teise tüki :)

Kaamera oli mul kaasas, kuid kahjuks pilte ei teinud...peale ühe! Meie magamistoa:Jah, meil oli nii tore, et otsustasime külalahislahkust ära kasutada ja ööseks sinna jääda. Nimelt nii oli ka neile kergem, sest farm asus ca 30 km kaugusel. Meile tuldi kenasti järgi, kuid õhtul peale paari õlle oleks meie ära viimine raskendatud olnud.
Elevust tekitas 29-aastane perepoeg, kes neil samal õhtul külas oli...no ei teadnud mida oodata ju! Autos ütles farmer, et ta poeg Billy (vist) ja poja sõber Brad (vist) on ka seal. Oii-oiii...maakad? Üllatus-üllatus...kenad noormehed olid! Poeg töötab insenerina Perthis...õli-nafta vms ettevõttes ja sõber Brad on kohalik "farmer" vms :)
Õhtu lõppes viisakalt, meid juhatati magamistuppa, kus meid ootas imepehme voodi, soe tekk, paks padi ja nunnu pidžaama! Mida sa elult veel tahad?
Järgisel päeval peale hommikusööki sõidutas perepoeg meid koju, jagasime e-maile ja loodetavasti ei pea ma oktoobris-novembris, kui olen taas Perthis, enam hostelis magama :)

Tööl olen ikka ametis "siltide" maailmisega...Ja tegemist ootavad veel paljud "sildid", tahvlid, mida bossu hetkel ette valmistab :)Kõige toredam on see, et vahepeal olen ka ehtespetsiks saanud (ülevalt vasakult 2 esimest ja alt paremalt esimene on minu tehtud)! Mary (teine bossu) tegi minu ja Grace´i (hollandi tüdruk)kõrvakatele isegi eriväljapaneku :)Need on minu lemmikud! Nii ilusad! Võin koju tulles kõrvakate meisterdamisega elatist hakata teenima?Aaa...ja ühe käevõru tegi ka...selline kummikas ja veniv :) Änksa eks?
Viimane uudis on siis see, et täna sain hakkama oma esimese kräsupea koogiga! Nii ilus tuli välja! Ainult, et hirmuäratavalt suur...hiiglaslik! Ma ei ole normaalne! Miks see kräsupea sündis? Meil on jätsukohvikus hästi palju hapukoort mille tähtaeg hakkab vaikselt kukkuma ja nii ma siis mõtlesingi, et meisterdaks sellest parem midagi...muidu hiljem viskame lihtsalt ära...
Limps-limps...homme võtan tööle kaasa:)