Ma ei ole normaalne :)

Kas alustan blogi nii nagu tavaks? Et mis siis vahepeal juhtunud on? :)

Käisime eelmisel laupäeval Louise´iga jälle samas retstoranis:) Õhtu oli igati sisukas ja mõnusalt maitsekas:) Mina sõin lambasalati ja Louise võtis mingi pasta, jõime veini, piilusime inglise poissi ning saime jutule nii 60 aastaste farmerite ja ende naistega - võib öelda, et olime vägagi sotsiaalsed! Olime viimased kes koos inglise poisiga restoranist lahkusid (ta lõpetas töö). Peale seda sammusime pubi poole, jõime klaasi või kaks ja peagi ühinesid meiega ka inglise poiss+teised noorhärrad kes seal restoranis töötasid. Peale toredat piljardimängu läksime inglise poisi Olley (vist on ta nimi) korterisse. Ühesõnaga igati ponks poiss, aga...küsis siis järsku, et kas mul peikut on, ma ütlesin et kui oleks, siis ma ei oleks ju siin. Siis ütles, et suudleme! Mis? Äkäää...ja ühesõnaga õhtu lõppes nii, et ilus inglise poiss kadus koos Louise´iga ära ja mina sain ühelt armsalt austraalia poisilt küüti :) Tema on seal restoranis kokk, kavatseb siin 6 kuud tööd teha, raha teenida ja siis millalgi aastaks või kaheks Hispaaniasse kolida. Muide kokku olen juba temaga 2x koju saanud :) 3 kord äkki ei tahagi koju...

Vahepeal tegin avastuse! Ühed teokarbid mis ma rannast korjasin...kui nendelt kiht pealt maha kraapida, siis tuleb pärlmutter välja...nagu nii ongi? Uskumatu...

Jah ma olen valge! Meil siin päikest ei ole ja kui on, siis olen nii kui nii tööl...nii et vahet ei ole! Ainuke aeg natukene päikest näha on nii umbes kell 18.00 kui lõpetad töö, haarad 17.jaanuari Kroonika (vale sisukorraga!!!!), puuviljad jogurtiga ja lähed murupeale lebotama (ise samal aja värised, sest tuul on nii tugev ja nii külm!).

Eelmisel laupäeval seal restoranis lõppes meil farmeritega jutt nii, et neljapäevaks kutsuti meid õhtusöögile. Esialgu arvasime, et no eks see niisama jutt ole...andsin isegi oma numbri. Kolmapäeval aga oli farmeri härra meile jätsukohvikusse helistanud ja teate jätnud, et me talle helistaks...Ja läkski nii, et neljapäeval käisime päris farmis, päris farmeri juures! Bossu kiitis takka, ütles et enam paremini ei saanud minna. Et see farmer on väga lugupeetud mees, ta on siin linnas palju ära teinud, ta on poliitikas jne jne...
Ühesõnaga, uskumatu lugu...mees helistas ja õhtusöök oli jõus!
Õhtusöögile pidi tulema ka tema 29-aastane poeg :) Külakostiks ostsime poest veini ning otsustasin ka koogi küpsetada...Kodujuustu-virsiku-muretaigna kook. Kook küpses terve igaviku ja lõpuks vajus sisse. Nii et ääred tulid kõik lahti ja kook nägi päris hirmus välja...aga maasikad aitasid hädast välja! Muide selline kook läheb austraalias maksma vähemalt 120 krooni (munad ja maasikad ei ole hinnas, need olid külmkapis).Maitses see enam-vähem...minu arvates ei olnud see piisavalt magus, kuid teised kiitsid ning farmer ja ta poeg võtsid isegi teise tüki :)

Kaamera oli mul kaasas, kuid kahjuks pilte ei teinud...peale ühe! Meie magamistoa:Jah, meil oli nii tore, et otsustasime külalahislahkust ära kasutada ja ööseks sinna jääda. Nimelt nii oli ka neile kergem, sest farm asus ca 30 km kaugusel. Meile tuldi kenasti järgi, kuid õhtul peale paari õlle oleks meie ära viimine raskendatud olnud.
Elevust tekitas 29-aastane perepoeg, kes neil samal õhtul külas oli...no ei teadnud mida oodata ju! Autos ütles farmer, et ta poeg Billy (vist) ja poja sõber Brad (vist) on ka seal. Oii-oiii...maakad? Üllatus-üllatus...kenad noormehed olid! Poeg töötab insenerina Perthis...õli-nafta vms ettevõttes ja sõber Brad on kohalik "farmer" vms :)
Õhtu lõppes viisakalt, meid juhatati magamistuppa, kus meid ootas imepehme voodi, soe tekk, paks padi ja nunnu pidžaama! Mida sa elult veel tahad?
Järgisel päeval peale hommikusööki sõidutas perepoeg meid koju, jagasime e-maile ja loodetavasti ei pea ma oktoobris-novembris, kui olen taas Perthis, enam hostelis magama :)

Tööl olen ikka ametis "siltide" maailmisega...Ja tegemist ootavad veel paljud "sildid", tahvlid, mida bossu hetkel ette valmistab :)Kõige toredam on see, et vahepeal olen ka ehtespetsiks saanud (ülevalt vasakult 2 esimest ja alt paremalt esimene on minu tehtud)! Mary (teine bossu) tegi minu ja Grace´i (hollandi tüdruk)kõrvakatele isegi eriväljapaneku :)Need on minu lemmikud! Nii ilusad! Võin koju tulles kõrvakate meisterdamisega elatist hakata teenima?Aaa...ja ühe käevõru tegi ka...selline kummikas ja veniv :) Änksa eks?
Viimane uudis on siis see, et täna sain hakkama oma esimese kräsupea koogiga! Nii ilus tuli välja! Ainult, et hirmuäratavalt suur...hiiglaslik! Ma ei ole normaalne! Miks see kräsupea sündis? Meil on jätsukohvikus hästi palju hapukoort mille tähtaeg hakkab vaikselt kukkuma ja nii ma siis mõtlesingi, et meisterdaks sellest parem midagi...muidu hiljem viskame lihtsalt ära...

Limps-limps...homme võtan tööle kaasa:)