Love, Dance, Sing, Live...

Minu päris esimesed väga armsaks saanud Välismaalastest-Austraalia-Sõbrad (Saksamaa ja Holland) on lahkunud ja asemele on tulnud uus sõber - Louisa (Rootsi). Nii tore on teada, et kui tuleb tuju minna Hollandisse kanepit tõmbama, siis seal ootab ees 3 külalislahket ja kõige lahedamat neiut ning kui tuleb tuju minna Kölni gei-poisse uudistama, siis seal võtab sind vastu Marina:)

Vahepeal on nii palju juhtunud -palju emotsioone, elamusi, nalju, mõtteid jne.. Nii et varuge aega ja alustage lugemist!

Kuna minu esialgne plaan minna Melbournei koos teiste tüdrukutega muutus, siis alustasin plaaniga B - kirjutasin kuulutuse kus otsin küüti! Valmistasin kuulutuse nii varakult just sellepärast, et Marina läks Adelaidei ja ta saaks sealsetesse hostelitesse need üles panna. Just sealt ju alustatakse tavaliselt Great Ocean Roadi läbimist Melbournei suunas! Great Ocean Roadi võite googeldada, mina seda veel näinud ei ole, seega ei oska ka kommenteerida - aga see pidi imeline olema!Eelmisel nädalal oli meil nii palju teha - pilte jagada, telefoninumbreid, aadresse ja facebooke vahetada ning viimaseid mälestusi talletada. Üheks mälestuseks on kindlasti ka "tööinimese käed". Pildil on minu sõrmed, Marina omasid ma igaks juhuks ei hakanud blogisse panema - nõrganärvilised ehk ei kannataks vaadata! Igatahes sellised näevad välja sõrmed, mis 14h päevas serveerivad jäätist (öööäääk) ja 14h päevas puutuvad kokku veega - märg lapp ja nõudepesu. Kõige kurvem on see, et ükski kreem ei aita, midagi ei aita...ühesõnaga tegime siin nalja, et pärast jäätisekohvikut oleme kõik puudega.Aga meie puuded meid ei heidutanud ja ei heiduta siiani - oskame vaatamata koledale olekule end hästi tunda! Laupäeval otsustasime välja minna, tulgu pühapäeval mis tuleb, aga laupäeval läheme pubisse, võtame paar drinki ja tunneme end hästi...ooo see tunne oli mõnus! Tuled kell 22.20 töölt koju, teed kibekiire 1,5minutilise dušši, sead juuksed korda, paned riided selga ja pärlid kaela, võtad klaasi veini ja ootad pingsalt millal saaks juba pubi uksest sisse astuda - et end inimesena tunda!Enne pubisse minekut lõpetasime ka kiirelt oma kingituse - kleepisime üheskoos usinalt pildid meie meistriteosele - tulemus oli vapustav! Miks Gipsy Queens? Sest bossu lemmik bänd on Gipsy Kings:) Lihtne!Järgmisel päeval andis aga pidutsemine tunda ning olime kõik päris väsinud - pole ju harjunud kell 2 magama minema! Lisaks saime osaks ka eriti soojale ilmale...uhhh, olime nagu laiskloomad! Aga kauaoodatud päev sai lõpuks läbi ning saime oma kalendrisse tõmmata viimase risti - payday!!Kiired duššid, värvilised riided, huuleläige ja peomeeleolu oli loodud! Meie kauaoodatud lõpupidu oli käes:)Kohe peo alguses andsime üle ka kingituse! Valisime kingituse üleandjaks Grace`i, sest tema oli meist kõige siiram, armsam ja kohati naljakam :) Mary ja Neil olid maailma kõige õnnelikumad, nad olid tõsiselt üllatunud, et me neile kingituse tegime, ja veel sellise kingituse! Nad uudistasid pilti siit ja sealt, natukene lähemalt ja natukene kaugemalt...Meie aga vabandasime, et varastasime neilt liimi ja muid vahendeid, et meistritoest valmistada...lõuendi ostsime ise! Me loodame, et sellega saab alguse uus traditsioon - kõik tüdrukud teevad Maryle ja Neilile oma "pildiseina" ja riputavad selle kohvikusse ülesse:) Peale sööki, jooki ja mõnusat jutustamist oli aeg süüa oma esimene jäätis vahvlitopsist! Siiani olime vaid jäätist totsikust söönud, lusikaga otse karbist võtnud või siis kaasi limpsinud:) Juba nädal enne alustaime arutelu, et millise jäätise keegi valib ja kas kahe palliga või ühega...raske, meeletult raske oli valida! Mina otsustasin lõpuks oma makadeemia pähkli, Ferrero (Rocher - see shokolaad) ja Old Endlish Tofee kasuks -hea valik! Igaljuhul kõik võtsid vähemalt 3 erinevat, sest 40 maitse seast valikut teha on raske..Jäätis oli hea! Me kõik ahhetasime ja nautisime - nüüd saime lõpuks aru, et maksta 4,50 ühe palli ja 6.50 kahe palli eest on seda raha väärt!

Tutvustan teile siis natukene lähemalt kõige toredamaid välismaalastest austraalia sõpru!

Tema on Marina! Ta on pärit Kölnist, Saksamaalt, on 24 aastane ja äsja omandanud bakalaureuse kraadi pangaduses(vist kui ma ei eksi). Tema isa on venelane (elab siiani seal) ja ema sakslane (elab Kölnis). Väiksena elas ta isegi 6 aastat venemaal ja mõikab vene keelt paremini kui mina:)Tema alustas siin tööd kõige esimesena ja nagu ma alguses ka kirjutasin, tundus ta selline bossi ehk kamandaja ja üldse kuidagi ebasõbralik. Tegelikult osutus ta väga toredaks, küll oma veidrustega, kuid äärmiselt lahedaks inimeseks. Ta ärkas alati teistest varem, jõi kaks tassi kohvi, keetis endale tihti hommikuti kaerahelbeputru (sõi seda kaneeliga), pidas alati korda, hoolitses et prügikast oleks välja viidud ja wc paber olemas:). Kuna temas oli vene verd, siis meil olid tihti toredad arutelud ja palju äratundmisrõõmu:) Praegu läks ta Sydneysse, et võtta seal vastu oma parim sõbranna, kes tuleb 3 nädalaks Austraaliasse ja kellega ta sel ajal ringli seikleb. Peale seda plaanib ta Tasmaaniasse minna. Neil ja Mary tegid talle ettepanku, et ta peale 3 nädalat siia tagasi tuleks ja umbes nädal või kaks siin töötaks....ja siit arenes edasi mõte, et siis me saaksime kenasti koos Tasmaania ette võtta! Eks näis kui ta sõbranna lahkub, kas ta tuleb siis veel natukeseks siia ja me põrutame koos Tasmaania poole või....eks näis, Austraalias plaane ei tehta!

Tema on Anouk!Anouk oli meie "vanaema" - 26 aastane hull Hollandlane! Tal on maailma kõige paksemad ja pikemad juuksed, ta on meeletult ilus ja ta tegi kunagi kickboxi:) Igal hommikul sättis ta vähemalt 10min oma juukseid! Vahel astus ta hommikul vasaku jalaga voodist välja ja siis pidid päeva esimeses pooles temast eemale hoidma, kuid õhtuks oli ta ta taas täitunud positiivse energiaga. Anouk oli tüdruk, kes tegi siivutuid nalju, ütlesime talle tihti, et ta peaks erootikaliinil töötama :) Ta oli otsekohene, hästi mõistev ja mõnusa huumorimeelega inimene, tegelikult oli ta kirjeldamatu!

Tema on Mara!
Mara on 24 aastane Hollandlane kes on õppinud meediat ja natukene praktikandina ka sellel alal tööd teinud. Tema on kunagi juba Austraalias käinud, vahetusõpilasena, lisaks elab tema onu Melbourneis ja seal on tema nn teine kodu :) Mara on väga lahe, tema alustas meie juures kõige hiljem, minust paar päeva hiljem ja oli oma alguspäevadel väga närvis. Mara on hiirefoobik - kui ta meil korteris hiirt nägi, siis ta jooksis õue, helistas kellegile ja hakkas lahinal nutma - ja seda korduvalt! Kuid ta arenes - alles hiljuti, kui ta astus tööl kööki (meil on tööl köök), nägi seal laual hiirt, siis jooksis ta välja, ütles ooo shit there was a mouse, tegi uuuh, uuuuh ja sellega asi piirdus - nutma ta enam ei hakanud:)

Geartjse ehk Grace - minu lemmik! Tema on üks hull naine! 25 aastane alglasside õpetaja Hollandist! Ta on vasakukäeline ja seetõttu sai temast tööl ka ehete ja kommipoe jumalanna! Nimelt Mary ja Neil on mõlemad vasakukäelised ja usvad, et vasakukäelised on kunstilembelisemad ja üldse "teistmoodi"...Grace oli meil omamoodi, kõva häälega, siiras, hull, armas, täiesti sooda ja kõige toredam! Tema oli tüdruk, kes lihtsalt heast peast keset vestlust viskas end pikali ja hakkas end siputama nagu koer, ise seejuures laginal naerdes....või siis tõmbas endale tekikoti üle pea ja kõndis mööda korterit ringi, või siis lihtsalt lambist karjus: "You stupid dog!" Peale õhtusööki tegin ma alati Grace´ile cappuccino. Alati peale õhtusööki ja enne kommi ja ehte poodi tööpostile naasmist ütles ta mulle:" Eiva (Ave), dont you forget my coffee, one sweetener please!" Ja nii igal õhtul! Ma tegin talle alati parima cappuccino - rohkelt vahtu, vahel tegin talle südame ja vahel nii nalja pärast serveerisin selle espresso tassist. Oehh..ma igatsen! Grace´i plaan on oktoobris-novembris Aasiasse minna - ma nii loodan, et saan temaga Aasias mingi osa koos reisida - me teeks seal suuri tegusid! :) Lisaks on tal veel Lääne-Austraalia avastamata - ehk kohtume temaga veel kuskil seal...


Kas meil ei olnud tore tiim? Olime bestikad! Ka ülemus ütles, et oleme siiani parim tiim olnud! Muidugi ta võis seda iga aasta kõikidele tüdrukutele öelda, kuid siiski oli seda hea kuulda...ta ütles, et me õhkasime postiivsest energiast, olime tugev tiim, esimest korda tundis ta, et ta võib poest lahkuda, et ta ei pea ütlema mis on vaja ära teha, et me näeme seda ise ja töö on tehtud...ühesõnaga me meeldisime neile ja ka me ise tundsime, et olime hea tiim - nii kodus kui tööl! Gipsy Queenside Austraalia seiklus pidi aga selleks korraks lõppema ja parim viis see lõpetada oli esmaspäeva hommikul enne Marina lahkumist ühiselt pannukaid süües! Muide sel esmaspäeval oli ka minu esimene vaba päev, esimene vaba päev peale 5 nädalat jutti töötamist:) Ja kui kedagi huvitab, siis ca 9otundi nädalas :) Thats life! Peale pannukaid toimetas igaüks veel omas nurgas -kes pakkis oma seljakotti, kes tegi end linna minekuks ilusaks!
Louisa saabus meile täpselt hommikusöögi ajal ja ühines meiega, et Marina bussile saata ning seejärel sammud linna seada:) Marina saadetud (peaaegu nuti silmas) läksime linna poode vallutama :) No need poed siin....asjad on kõik kallid, valik väike jne...ühesõnaga osta nagu ei ole midagi, sest tead, et mujal on kõvasti odavam! Kuid siiski...leidsin endale leiu(d)! Tegin südame kõvaks ja rahakoti lahti, ning ostsin endale 4 käevõru 19,95 dollarit tk! Kokku siis pea 80 dollarit - no Eestis ei maksaks ma sellist raha ühegi käevõru eest, no kui hõbedast, siis ehk küll...see selleks eks! Tegelikult tahtsin osta ühe, siis nägin teist ja siis kolmandat ja lõpuks neljandat ja ei suutnud otsustada...siis mõtlesin, et ohhh ostaks kõik 4tk - mõeldud tehtud! Teised kiitsid kõik takka ja ma ütlen - see ost on mulle armas :) Miks käevõrud nii erilised on? Need on sõnumiga käevõrud:

LOVE...as though you have never been hurt before
DANCE...as though no one is watching you
SING...as though no one can hear you
LIVE...as though heaven is on earth

Minu special käevõrud!

Ostlemise vahepeal reserveerisime ka restorani kohad ja sain esimest korda oma imeilusat valget kleiti kanda...mmmmm! Toit oli imehea ja igat dollarit väärt:) Lisaks oli restoranis tööl ka kena "Matt" (Matt on meil tüdrukutega naljanimi kõikidele poistele, ehk siis iga poiss on Matt - a la tulevane prints aga seda teemat ma teile rohkem seletama ei hakka), kes täna meil kohvikus käis ja endale take away Latte võttis:) Tegin talle kohvi ja seda talle andes selgitasin välja, et ta on ka bäkker, inglismaalt, on siin juba kuu olnud ja jääb veel ca 3 kuuks...siis tulid aga kliendid ja pidin jooksma. Peaks vist varsti jälle restorani einestama minema?

Täna oli tööl nii teistmoodi - olin üksi, õpetasin uut, pidin kõigele ise mõtlema ja tegema jne..oehhh, igatsen teisi! Tõsi, ega seal 5 inimese tööd enam ei ole, tõsiselt rahulik oli ja saime kaksi kenasti hakkama, kuid siiski...imelik kõike ilma teisteta teha...

Hollandlased käisid täna enne minekud veel minu cappuccinot joomas ja puuvilju söömas. Siis võtsin oma 15min lõuna, läksime korterisse ja jätsime hüvasti...ma nutisin ju :)

Nüüd olen siin Louisaga, kes on aegluup. Teate osad inimesed kohe liiguvad aeglaselt eks ja teevad kõike aeglaselt - tema on üks nendest...kui ta end kiiremini ei hakka liigutama, siis ma lähen närvi. Lisaks on ta 30 ja räägib ainult, et vajab armastust...prrrr...tuli siia ja hakkas kohe kõikidele rääkima: "I need love" ja küsis kas meil siin ka romantikat on olnud...emmm, EIIIII, me töötame 14h, meil ei ole romantikat! :D Ühesõnaga ma olen praegu shokis...toredad läksid kõik ära ja nüüd ma pean uue tüdrukuga harjuma, kes on täiesti teisest puust...ma loodan, et ma kohanen :)

Praegu istun jalgupidi jälle jäävannis. Nimelt mu parem jalg ütles pühapäeval poole päeva pealt üles...jalalaba eks, pealt, ma ei tea mis luu see on, aga see mis käies liigub pealt, see nii valus, nõrgalt paistes ja oehh...mingi liigese jama? Igatahes pühapäeva õhtul täiesti lonkasin ja esmaspäeval komberdasin ka linnas ringi...täna enamvähem aga ikkagi valus. Tööl täna täitsa longasin ringi, sest ei taha jalale toetada. Ei tea mis juhtus. Pühapäeval oli ülikuum ilm, ehk sellest...igatahes loodan, et jalg paraneb, õnneks on 14h vahetused ka läbi ning koormus väiksem.

Jah, täna esimest korda siis ei pidanud peale õhtusööki tööle tagasi minema! Olin kell 18.45 kodus, sõin oma baked potato ära, panin koti õlale ja jalutasin ookeani äärde, et jalad külma ookeani pista - mõnus! Tagasi tulla ei olnud mõnus, valus oli kõndida...aga jah, uskumatu, täiesti teistmoodi elu mul nüüd, nagu normaalse inimese elu - saad peale ööd kodus olla ja oma asju teha :) Ehk lähen homme peale tööd kinno? Või siis lähen oma "Matti" otsima :)

Aa, mul on oma tuba nüüd ka! Ennem magasin elutoas eks, nüüd sain endale Marina toa - kingsize voodiga :) Kõik Matt´id on teretulnud, sest I need love too! Ihhiii..