Sartisime siis 16.detsembri lõuna ajal Esperance poole. Sinna me kauaks ei jäänud (Tauri soovitusel), sõitsime vaid mööda Ocean Drive´i ja tegime 3 pilti:)
No ja kuhu sa seal põõsas vetsu lähed? Mul läks sellest seiklusest igatahes kõht kinni :) Öö möödus meil vaevaliselt. Pepu all oli kahepeale üks lebomatt ja pinnaseks oli kruus vms...aga noh, natuke tudisid, siis ärkasid üles ja keerasid külge, siis jälle tudisid, siis ärkasid jälle üles, et külge keerata ja nii see päike kell pool 5 hommikul paistma hakkaski. Te ei kujuta ette kui õnnelikud me olime: „Jeeeee, me oleme elus! Jeeee, me oleme telgiga auto juures ja sipelgad ei olegi meie telki minema vedanud! Jeeee!“ Pool tunnikest suutsime seal telgis veel olla ja peale seda mulle aitas, koputasin poisid autost üles ja ütlesin neile: „Let´s go!“
Esimeses linnas tegime väikese hambapesu ja juba kell 8.00 olime linnas nimega Coolgardie mida tohutult kiideti. Emmm...ma pidin pettuma. Lootsin, et nüüd satun kuskile vesternfilmi, kuid eiiii...umbes 2 vanaaegset maja oli seal ainult!Kalgoorlie – viibisime linnas vist mingi paar tundi, millest tund kulus Hungry Jack´sis enda tankimisele, kiirnuudlite ja müslibatoonide ostule ja jalutuskäigule peatänaval. Jah, ilusaid vanaaegseid maju oli, kuid seda vaid ühel tänaval, ülejäänud linn oli samasugune nagu kõik teised...
nii et natukene jälle pettusin ja enam ei tahagi seal Skimpyna töötada, ehk kunagi tulevikus...
Muidugi nägime ära ka kurikuulsa KCGM Super Pit´i - vaade oli Kalgoorliet väärt!
Peale interneti ja telefonile kõneaja juurde ostmist põrutasime edasi(tagasi) Norseman´i poole, et sealt juba võtta suund läbi Nullarbori tasandiku kulgevale Eyre´i maanteele. See peaks meid paari päevaga Adelaide´i viima! Mis saab edasi (va veel mõned öö telgis)? Seda teavad vaid kängurud...
No comments:
Post a Comment