Neljapäeva õhtul pidime Hannah´i, laste ja Rhett´iga Townsville minema, kuid nagu nende perekonnale omane, siis jällegi plaanid muutusid. Kui Rhett ja Hannah töölt tulid sai Rhett kõne Lolworthi naabrilt, kes teatas, et nende kandis on suur põleng ja see liigub Lolworthi maja suunas. Rhett otsustas kohe helikopteriga Lolworthi lennata. Seega Hannah pidi laste ja minuga Townsville´i tulema. Thomas oli põlengu üle väga õnnelik, sest ta sai kaasa minna ja ootas huviga tulekahju vastu võitlemist. Kuigi vaene poiss oli oma esimese tööpäeva lõppedes surmväsinud, olid ta valmis terve järgnev öö Lolworthis tulekahjuga võitlema.
Hannah ja Rhett pidid Townsville´i minema, sest nad mülemad tahtsid endale paadiga sõitmise lube teha, et nad saaksid laupäeval paadiga välja minna, et lauaga veel sõita. Nüüd aga pidi Hannah need load üksi tegema ja ilmselgelt peab tema kaine grupijuht olema:)
Townsville´is oli Hannah imelise vaatega korteri üürinud.

Ja minul oli täitsa oma tuba! uhh kuidas ma nautisin ilusas toas tudimist. Ööseks jätsin aga konditsioneeri sisse ja hommikul ärkasin tuumapohmelliga, õudne!

Järgmisel hommikul läks Hannah juba varakult oma paadilubade kursusele ja mina jäin lastega. Kuni 12ni passisime korteris. Siis aga vahetasime 3 toalise korteri 2 toalise vastu ja panin lastega ranna poole ajama. Korteri vahetus sellepärast, et mina pidin ju õhtul lennule minema ja Hannah otsustas üheks ööks veel Townsville´i jääda, sest Rhett pidavat Lolwotyhist Victoria Downsi alles laupäeva hommikul lendama ning Hannah ei tahtnud Victoria Downsis Rhetti isaga olla. Hannah jättis mulle auto ja siis panimegi lastega ranna poole ajama. Nii kui randa või no laste mänguväljakule jõudsime avastasin, et Peyton on magusas unes ja Temperance on kohe kohe unne suikumas. Hmmm... ostustasin siis autoga natukene ringi tiirutada kuni väike ka magama jääb. NO ja siis ma tiirutasin ja passisin ja tiirutasin nii umbes 2h, kuni Tempy üles ärkas (Peyton ikka magas) ja parkisin end mänguväljaku äärde- Peagi helistas ka Hannah kes meiega liitus. seejärel läksime lastega möllama ja lõpptulemusena oli Hannah läbimärg, sest lapsed nõudsid liumäest alla laskmist.

Siis pidi Hannah veel linnas paar asja ajama ja peale seda pidi ta mind lennujaama ära viskama. Kui mina lastega autos ootasin sain ma aga sõnumi (väga hea, et oma telefoni kontrollisin). Sõnum oli Jetstari lennukompaniilt kes teavitas, et minu lend Townsville´ist on tühistatud ja et neile helistaksin. Prrrrr.....Helistasin ja öeldi, et tehnilise rikke tõttu ei saa lennuk täna väljuda ja parim lahendus on mind homsele lennule tõsta. No jah, mis siis ikka... mainisin neile reedese ja laupäeva lennu hinnavahet ja mulle lubati siis 50 dollarist voucherit. Muidugi Brisbane´i hostel oli mul juba broneeritud ja selle eest pidin ju ikka maksma... aga noh, vähemalt 50 dollaritki sain tagasi.
Nii, et üheks ööks jäin veel Hannah´i ja lastega. Vedamine jällegi, et ta otsustas kauemaks linna jääda.
Laupäeval lahkus Hannah 8 ajal. Saatsin nad autoni, kallistasime, tänasime üksteist ja siis oligi kõik! Tempy ei saanud minu lahkumsiest midagi aru, kuid Peyton oli nii armas. Ütles: "Bye Eiva, I love you!" Hannah ütles, et ma järgmisel aastal neile kindlasti helistaksin ja kui ma seda ei tee, siis ta on väga ärritatud! Nii armas! Tore aeg oli nendega!
Seejärel läksin mina tagasi korterisse, tegin end korda, viisin koti hoiuruuumi ja panin linna ajama. Suutsin linnas olla mingi 2h kuni lõpuks mõtlesin, et ahh panen lennujaama ajama. Lennujaama jõudsin umbes 13.00 ja mu lend pidi väljuma 19:55... veits pikk ooteaeg või mis? Tukkusin seal põrandal ja nii see aeg läks kuni 21:45 saabusin Brisbane´i.
Juba lennukist Brisbane´i tulesid vaadates tundsin, et see on see linn. See on see Austraalia linn kus tahan oma teisel aastal paikseks jääda. Maandudes ei ei teadnud kuhu poole joosta kuni lõpuks märkasin mingit bussi. Ostsin siis pileti kohe oma hosteli ukse ette ja pool 11 olingi kohal.
Hostel oli mõnus ja tore ning tundsin end jälle stupid backpackerina (mis nii tore ei ole). Passisin siis natukene netis ja seejärel oligi aeg tudida.
Täna läksin juba 9st linna uudistama. Brisbane on ilus! Mu sisetunne, mida tundsin lennukist linna tulesid vaadates, oli õige! Brisbane on see linn! Siin on kõike - uut ja vana, glamuuri ja lihtsust, kiirust ja aeglust...
Linnas on nii modernset kui ka vanemat arhidektuuri.

Läbi linna lookleb jõgi ja igalpool on huvitavaid sildu. Mööda jõe äärt saad jalutada

ja soovi korral kohvitada imeliste vaadetega kohvikutes või lõunatada glamuursetes restoranides. Se korral ma ei jõudnud, kuid järgmisel aastal kui siia tagasi tulen, siis lähen kindlasti 2,5 tunnisele jalutuskäigule üle Brisbane Story silla.

Käisin ära Chinatownis, mis mulle erilist muljet ei jätnud. Kuidagi Chinatownile liiga rahulik oli.

Seejärel panin linna shoppingu alale jälle ajama, et omale UGG saapad leida. Ei saa ju enne koju tulla, kui soojad jalavarjud olemas!
UGG-e ma omale ei leidnud, kuid leidsin väga laheda EMU saapad. No põhimõte on neil sama, nimi lihtsalt teine;) Kell oli siis juba nii umbes 15:00 ja otsustasin South Bank Parklands´i poole ajama panna. Sealt leidsin toreda vaateratta

ja otsustasin siis ka toreda turistisõidu osaliseks saada. Olen olnud Londonis ja pole käinud London Eye´l. Olen olnud Melborune´is ja pole ka sealsel rattal käinud, nii siis mõtlesingi no, et käin ära! Ratta nimi on The wheel of Brisbane, pilet maksis 15$ ja sõit kestis 12minutit. Kabiinis olles kuuled Brisbane´i tutvustavat juttu ja viiteid Brisbane´i parimatele paikadele, kuid neid ei märganud ma ühtegi. Lihtsalt ei teadnud kuhu suunas nüüd vaadata. Oma kabiinis olin ma üksinda....

valetan! Oma toredate uute EMU-dega olin!

Peale ratast kõndisin siis natukene edasi, sest kaardi järgi pidi varsti mulle vastu tulema "Tänava rand". See oli nii lahe ja chill koht, kus nii kohalikud kui turistid lihtsalt lõõgastuvad.

Istud murul ja chillid. Mängid liival pallimängu

või supled niisama bassus! Vingem kui Cairnsi Lagoon!
Seal siis istusin ja vaatasin ringi ning otsustasin mööda jõe äärt tee tagasi hostelisse leida.
Nüüd siis istungi siin ja olen ärevil. Tänba päev otsa olin ka ärevil. Leidsin, et Brisbane on väga ilus ja huvitav linn, kuid tundsin, et tahan siit ära... pigem tahan Austraaliast ära! Tunnen, et aitab...tahan juba Malaisias olla, kodule lähemal nagu emme ütles:) Natukene veel minna!
Muideks, bookisin endale ka Kambodzast Taisse lennu ära. 6.detsember lendan Taisse;)
1 aasta kodust eemal!
Ma panen like sellele lausele "Oma kabiinis olin ma üksinda.... valetan! Oma toredate uute EMU-dega olin!" :D Väga hea!
ReplyDeleteJa ongi nagu 1 aasta läbi??? Alles sa läksid:) Änksa:)