Sunday, April 10, 2011

Neljas Päev

Täna möödus minu neljas päev farmis.

Läksin hommikul tööle ja mind saadeti zukiinisi pakkima. Esimene tund möödus kiirete liigutustega zukiinisi lindilt tõstes. SEda tegin nii umbes 2 tundi järjest. Seejärel oli 15min paus ja peale seda pandi mind pakkima. Pakkisin Medium suuruses zukiinisi kui järgsu tundsin, et kõik, nüüd minestan. Pea hakkas ringi käima ja hirmus oli olla. Ettevaatlikult jätkasin, pea käis ringi ja nõrkus oli peal... ei saanud aru mis juhtus. Kuna neid mendium suuruses zukiinisi aina tuli ja tuli ja ma olin lausa paanikas, siis mõtlesin, et äkki mul vererõhk läks nüüd sellepärast kõrgeks, et muretsesin zukiinide pärast. ET neid aina tuli ja tuli ja tuli ja lõppu ei olnud ja käed ei jõudnud enam nii kiirelt käia...

Igatahes, ütlesin ühele tüdrukule, et mul on nii paha (peale 30min kannatusi), et kas ma peaksin Jo´le (tema oli vahetusevanem vms) ütlema. Ta arvas, et peaksin ja võtaksin lihtsalt pausi, et pole hullu. Küsisin siis end vabaks ja sammusin kodu poole. HIrmus pikk tee oli minna, maa oli mudane ja libane, kuid ukerdades ja tuikudes jõudsin koju. Kodus sõin 2 kaussi hommikuhelbeid ja 2 võileiba, et kärmelt endale süsivesikud sisse saada. Nimelt arvatavsti tõmbas mul pildi uduseks see, et olin oma toitumisega siin liiga tubli olnud - salat ja kana jne. Eks siis neljanadl päeval keha ei kannatanud seda enam välja. Peale söömist oli ikka paha, tukkusin, 20minuti kaupa. Koguaeg ärkasin üles ja kontrollisin oma olukorda, et kas saan tööle tagasi. Panin kella vähemalt 4korda edasi. Lõpuks oli kell juba 2.20 peale lõunat ja otsustasin, et ei pean tagasi minema, muidu saab päev läbi. Peale 3tunnist pausi oli enesetunne natukene oli parem, kuid mitte hiilgav.

Jätkasin tööd ja kella 5st lasti mind vabaks. Õhtuks keetsin endale spagette, wokkisin zukiinisi munaga ja võtsin kõrvale veel kana ja salatit - sõin end mõnusalt punni ja nüüd on olemine parem.

Eks liiga lahja toitumine oli probleemiks. Homme lõunaks haaran spagetid kaasa ja hommikul söön end ka saiast punni, ehk siis on olemine ok:)

Vot sellised lood! Nüüd mõtlen, et huvitav kas homme lastakse mind lahti, kuna ma ei ole võimeline tööd tegema? Tegelikult mul on ükskõik. Kibelengi juba Melbournei:)

No comments:

Post a Comment