Paadiga Phnom Penh´ist Siem Reap´isse

Kui me hommikul natukene enne seitset paadi juurde jõudsime olime natukene šokeeritud. Oma vaimusilmas kujutasn ette paati kus saad väljas terrassil istuda ja ümbritsevat loodust imetleda. Tegelikkuses ei olnud paadil terrassi ja isegi aknad olid nii pisikesed ja mustad, et vaevu nägid seal välja. Hirmuga juba mõtlesin, et kurat küll nüüd pean terve see kuus tundi siin umbses paadis istuma ja isegi aknast välja ei näe, et ilusaid pilte teha. Sama hästi oleks võinud ka bussiga minna.

Kuid hiljem avastasin, et see paadireis ei olnudki nii hull kui algselt ette kujutasin. Sai küll välja minna, värsket tuulist õhku hingata ja pilte teha. Aga jah, välja minnes pidid ettevaatlik olema, sest uksest välja astudes puudusid igasugused piirded. Mina suundusin paadi nina otsa kus olid piirde ja vedelesin paar tundi lihtsalt seal ääre peal istudes. Paljud läksid aga paadi nn katusele vms...see oli selline kõrgem osa kus olid piirded ja kus rahvas siis lebotas. Aga, et sinna üles saada pidi end mööda paadi äärt (kus puudusid piirded) natukene kõndima ja siis end üles vinnama - mina ei julgenud, paat sõitis nii kiiresti.

Paadireisi ajal nägime kõikjal kohalikke külasid ja kohalikke kalamehi. Majad olid kõik kõrgetel kanajalgadel ja paljude majade puhul pead koju saamiseks paati kasutama. Väga palju oli jõe peal ka ujuvaid maju, uskumatu, inimesed elavad jõe peal. Huvitav mis nende aadress võiks olla? Kui me Siem Reapi lähedusse jõudsime, siis võis jõe peal näha eriti naljakaid liiklusmärke. Huvitav mis see märk tähendada võiks?

Kohale jõudes ootas meid ees eelnevalt broneeritud hosteli tuk-tuki juht. Kuna jõgi oli madal, siis ei saanud paat päris Siem Reap´isse sõita ja meid pandi maha umbes 15km linnast. Teekond linna oli väga künklik, mööda kruusateed ja tee ääres nägid ikka tõelist elu. Sinnani kuhu ulatus jõgi olid enamus majad vee peale ehitatud.

Peale check in´i hostelisse läksime kohe linna uudistama. Peale kohaliku turu külastamist silmasime kalamassaaži ja otsustasime selle ära proovida. Alguses ei julgenud ma oma kättki sinna sisse panna, kuid hiljem kiljudes ja itsitades pistsin isegi jalad supsti vette.

Nii lahe tunne oli. Kala söövad sinu surnud nahka ja pärast on tunne nagu oleksid pediküüris käinud. Minu jalad olid vist eriti rõvedad, sest kõik kalad tulid minu jalgade juurde. Linal olid vaid mõned ja natukese aja pärast, et rohkem kalu endale saada, pidigi ta oma jalad teise vanni panema. Nii me seal siis 20 minutit istusime ja itsitasime. Nii kõditav tunne oli. Kõik turistid pildistasid meid ja meie aga kutsusime neid ühinema.

Samal päeval tegime diili ka tuk-tuk juhiga, et järgmised kolm päeva templeid uudistada. Saime diili, et 3 päeva läheb meile maksma 35USD ja lisaks lubasime jotsi jätta- Algselt tahtis ta 40USD. Meie hostel tahtis aga 44USD, kuid sellest loobusime koheselt.

Järgmisel päeval oli meil kell 7 tasuta hommikusöök hostelis ja jäime ootama Hannah´it (inglise tüdruk), kes pidi 6-7 ajal hommikul Siem Reap´isse saabuma ja meiega templituurile tulema. Varsti oligi Hannah kohal, väsinud ja kurnatud oma pikast 13 tunnisest reisist Shinanouk Ville´ist Sieam Reap´isse. Ta võttis küll "Magava bussi" kus istmete asemel on praktilised voodid, kuid sellegi poolest ei saanud ta silmatäitki magada. Aga ta oli vapped ja tuli meiega juba samal päeval tuuritama!

Templitest räägin aga teile teine kord:)