Monday, December 19, 2011

Shinanouk Ville

28.november kuni 6.detsember ei teinud ma midagi! Terve selle aja vedelesin rannas ja tegin mitte kui midagi... maailma mõnusaim tunne!

Lina oli minuga kuni 2.detsembri varahommikuni mil ta sõitis bussiga Phnom Penhi, et seal siis Bangkoki lennule jõuda. Lina´ga oli mul Kambodzas väga tore ja igakell reisiksin temaga veel... juba rääkisime koos Indias reisimisest, kuid see on tulevikumuusika;)

Shinanouk Ville on rannapuhkuse linn ja eriti kuum tundub see olema venelaste seas... no peale venelaste on seal palju ka laaberdavaid inglise bäkkereid. Igatahes igati kodune tunne oli seal. Linn ise kui selline on täiesti mõttetu. Natukene vaatasime ringi, kuid kuhugi sellega ei jõudnud. Linnas on üks tänav mis läheb randa ja siis teine täna mis jookseb rannaga paralleelselt ja seal kogu elu keerlebki. Muidugi õhtuti keerleb kogu elu rannas oma toredate pidudega ranna äärsetes baarides kuhu meie aga ei jõudnud. Ja siis kuskil ringteel on mingisugune imelik kahe lõvi kuju mis tundub selle linna suurima vaatamisväärsusena:)

Meie mitte kui midagi tegemine nägigi välja nii, et hommikul läksime randa ja siis umbes pool päeva oli kohe sisustatud meid ründavate "Kohalike daamidega", kes sulle siis maniküüri, pediküüri, massaazi, raseerimist, puuvilju, käepaelu, peapaelu, päikeseprille jne maha üritas sokutada. Äri tegid peale kohalike daamide ka lapsed, mehed ja teismelised...hullumaja! Sellist pähesokutamist pole minu silmad veel enne näinud. Egiptusesse pole ma ju jõudnud!

Me siis Lina´ga võtsime kohe esimsel päeval mõned teenused. Lina lasi oma säärtel niidiga karvad eemaldada (hiljem tegin seda mina, full leg, ja ma pole elusees midagi nii valusat pidanud taluma - 3h!) Mina aga otsustasin maniküüri ja pediküüri kasuks. Naised teevad töö kiirelt ja puhtalt ning kõik on õnnelikud.

Rannas on süsteem selline, et kõik pakuvad sulle midagi, kuid sa ei tohi kellegile midagi lubada. Kui lubad, et homme ostad, mida sa tegellikult ei tee, siis saavad nad kurjaks. Järgmisel päeval mäletavad nad sinu nime, vanust, sugu ja päritolu... uskumatu! Ja kui kellegilt ostad midagi, siis ilmselgelt oled sa tema klient kuni puhkuse lõpuni ja pead ainult temalt ostma, muidu saad jällegi sugeda. Minul kujuneski välja oma käepaelte daam (pildil vasakul) ja oma massaazi daam (pildil paremal).Nad olid kõige toredadam! Käepealte daamiga viskasime nalja ja ütlesime kuidas me üksteist vihkame. Massaazi daam käis igapäev minuga jutustamas, viskas end mu juurde toolile pikali, patsutas jalgu või tegi lihtsalt 2sekundit massaazi. Aga tema massaaz mulle nii meeldis ning ei tahtnudki kellegi teise oma proovida! Igatahes mõlemad nad olid toredad daamid! Kuigi viimane oli pigem neiu, noor tüdruk või nii.

Peale massaazi, maniküüri ja pediküüri päevitasime me päev otsa rannas, soime õhtust rannas ja imetlesime päikeseloojangut.
Üldjuhul olime me koguaeg oma hosteli lähedal asuvas põhirannas, kuid ühel päeval võtsime rolleri ja sõitsime natukene eemal asuvasse randa, mis oli palju ilusam, sest seal ei olnud inimesi ja kohalikke daame! Veetsime seal päris mitu tundi ja siis enne ära minekut jõime lähedal asuvas rannakohvikus ühe puuviljasmuuti!
Peale smuutide ja laisklemise tegelesime veel päikeseprillide shoppinguga. Soetasin endale päikeseprillid hirmkalli raha eest - 10USD. Poiss mängis minuga mängu - Trips-traps-trull. Mina võidan saan prillid 3USD, mäng jääb viiki siis 5USD ja kui mina kaotan, siis 10USD. No ja arvake kas ma siis võitsin selle mängu?

Ja nii me päevad möödusid. Tavaliselt juba kell 7 õhtul olime omadega nii läbi, et haigutasime kahe suu poolega ning üsna varakult olimegi tagasi oma hostelis. Kusjuures ma vahetasime peale esimest ööd selle GBT Guesthouse´i välja üle tee asuva Apple Mart Guesthouse´i vms vastu, kuna see tundus ilusam ja hubasem. No nii oligi, ainult, et saime hiire peale kauba kaasa;) Aga tuba oli palju kenam! Pöörake nüüd tähelepanu minu voodile :D Põhimõtteliselt tudile minnes tuleb asjad lihtsalt voodist maha lükata. Uskumatu? Tegelikult mitte, kui sul on kotist ühte asja vaja, siis 2 sekundi pärast ongi su voodi selline:)

Siis mõnel õhtul kui me rannas ei tahtnud süüa, kuna seal oli nii palju kerjuseid, siis sõime suvalises tänavarestoranis.

Aga jah, see kerjamine on ikka hirmus. Sööd rannas õhtust, küünlavalgus, lained loksuvad ja varbab on liivas... ja siis iga 2 minuti tagant tuleb keegi kas mütsiga või ulatab käed ihtsalt ette. Mõnel ei ole jalgu ja ta veab end liivas kätega edasi, mõnel pole käsi ja temal hoiab mütsi pisikene nuttev laps... oehh. Ja proovi sa siis seal uhket toitu süüa eks. Ja siis nad tulevad ja seisvad sinu ees, ära ei lähe...mina ei andnud kellegile. Ei saa ju kõikidele anda ja igapäev. Mul oli Siem Reapsit tegelikult veel pulgakomme ja siis andsin lastele pulgakommi. Enne muiudgi küsisin raha kerjava vanema käest. Nad naeratasid ja noogutasid sõbralikult, et võib küll. Raha oleksin ma andnud vaid ühele naisterahvale, kes tuli meie meie juurde oma lapsega. Tal oli kilekott ja ta küsis kas võib meie ülejäägid endale võtta. Aga nagu me hiljem kuulsime, siis ega nad keegi näljas ei ole, restoranid pidid neile ikka süüa andma, neil lihtsalt suitsuraha vaja, kui nii võib öelda. Aga hirmus ikka.

Ja siis käisime Lina´ga ära ka ühel rannapeol, kus meile üldse ei meeldinud. Olime väsinud ja ei viitsinud (ei tea miks me küll otsustasime 10USD maksta, et sinna minna), siis kukkus Lina paadilt maha tulles vette, muusika oli halb, purju me end ei joonud ja saarelt saime suure kisaga minema (keegi ei tahtnud meid paadiga tagasi viia). Aga noh, kogemus omaette. Nägime pisikest tuleshowd ja sain ettekujutuse Tais toimuvast Full Moon Partyst, mis on sada korda etem!

Järgmisel hommikul pani Lina Phnom Penhi poole ajama ja mina jäin mõneks päevaks veel Shinanouk Ville´i oma tavapärast rutiinset rannaelu elama. Ühel õhtul käisin ära ka Eesti hotellis, jutustasin kahe seal töötava tüdruku ja kahe seal peatuva noormehega, kuid järgmisel päeval sinna enam tagasi ei läinud. Oli küll tore eesti keelt rääkida, kuid tagasi minemiseks mul põhjust ei olnud, lihtsalt kuidagi ei viitsinud ja üksinda oli nii hea - sõin üksinda rannas õhtust ja lugesin kuni une tulekuni raamatut.

2 comments:

  1. Vahel on üksi julgem, kui mitmekesi karta!

    ReplyDelete
  2. Nooo, sa ju kodus ammu, blogi taimer muudkui tiksub, kas paned ühe jutiga?

    ReplyDelete