Lina oli minuga kuni 2.detsembri varahommikuni mil ta sõitis bussiga Phnom Penhi, et seal siis Bangkoki lennule jõuda. Lina´ga oli mul Kambodzas väga tore ja igakell reisiksin temaga veel... juba rääkisime koos Indias reisimisest, kuid see on tulevikumuusika;)
Shinanouk Ville on rannapuhkuse linn ja eriti kuum tundub see olema venelaste seas... no peale venelaste on seal palju ka laaberdavaid inglise bäkkereid. Igatahes igati kodune tunne oli seal. Linn ise kui selline on täiesti mõttetu. Natukene vaatasime ringi, kuid kuhugi sellega ei jõudnud. Linnas on üks tänav mis läheb randa
Meie mitte kui midagi tegemine nägigi välja nii, et hommikul läksime randa ja siis umbes pool päeva oli kohe sisustatud meid ründavate "Kohalike daamidega", kes sulle siis maniküüri, pediküüri, massaazi, raseerimist, puuvilju, käepaelu, peapaelu, päikeseprille jne maha üritas sokutada. Äri tegid peale kohalike daamide ka lapsed, mehed ja teismelised...hullumaja! Sellist pähesokutamist pole minu silmad veel enne näinud. Egiptusesse pole ma ju jõudnud!
Me siis Lina´ga võtsime kohe esimsel päeval mõned teenused. Lina lasi oma säärtel niidiga karvad eemaldada (hiljem tegin seda mina, full leg, ja ma pole elusees midagi nii valusat pidanud taluma - 3h!)
Rannas on süsteem selline, et kõik pakuvad sulle midagi, kuid sa ei tohi kellegile midagi lubada. Kui lubad, et homme ostad, mida sa tegellikult ei tee, siis saavad nad kurjaks. Järgmisel päeval mäletavad nad sinu nime, vanust, sugu ja päritolu... uskumatu! Ja kui kellegilt ostad midagi, siis ilmselgelt oled sa tema klient kuni puhkuse lõpuni ja pead ainult temalt ostma, muidu saad jällegi sugeda. Minul kujuneski välja oma käepaelte daam (pildil vasakul) ja oma massaazi daam (pildil paremal).
Peale massaazi, maniküüri ja pediküüri päevitasime me päev otsa rannas,
Peale smuutide ja laisklemise tegelesime veel päikeseprillide shoppinguga. Soetasin endale päikeseprillid hirmkalli raha eest - 10USD.
Ja nii me päevad möödusid. Tavaliselt juba kell 7 õhtul olime omadega nii läbi, et haigutasime kahe suu poolega ning üsna varakult olimegi tagasi oma hostelis. Kusjuures ma vahetasime peale esimest ööd selle GBT Guesthouse´i välja üle tee asuva Apple Mart Guesthouse´i vms vastu, kuna see tundus ilusam ja hubasem. No nii oligi, ainult, et saime hiire peale kauba kaasa;) Aga tuba oli palju kenam! Pöörake nüüd tähelepanu minu voodile :D Põhimõtteliselt tudile minnes tuleb asjad lihtsalt voodist maha lükata.
Siis mõnel õhtul kui me rannas ei tahtnud süüa, kuna seal oli nii palju kerjuseid, siis sõime suvalises tänavarestoranis.
Ja siis käisime Lina´ga ära ka ühel rannapeol, kus meile üldse ei meeldinud. Olime väsinud ja ei viitsinud (ei tea miks me küll otsustasime 10USD maksta, et sinna minna), siis kukkus Lina paadilt maha tulles vette, muusika oli halb, purju me end ei joonud ja saarelt saime suure kisaga minema (keegi ei tahtnud meid paadiga tagasi viia). Aga noh, kogemus omaette. Nägime pisikest tuleshowd
Järgmisel hommikul pani Lina Phnom Penhi poole ajama ja mina jäin mõneks päevaks veel Shinanouk Ville´i oma tavapärast rutiinset rannaelu elama. Ühel õhtul käisin ära ka Eesti hotellis, jutustasin kahe seal töötava tüdruku ja kahe seal peatuva noormehega, kuid järgmisel päeval sinna enam tagasi ei läinud. Oli küll tore eesti keelt rääkida, kuid tagasi minemiseks mul põhjust ei olnud, lihtsalt kuidagi ei viitsinud ja üksinda oli nii hea - sõin üksinda rannas õhtust ja lugesin kuni une tulekuni raamatut.
Vahel on üksi julgem, kui mitmekesi karta!
ReplyDeleteNooo, sa ju kodus ammu, blogi taimer muudkui tiksub, kas paned ühe jutiga?
ReplyDelete