Thailand ja Fullmoon!

6.detsember maandusin Bangkoki. Lennujaamast võtsin rongi Khaosan road´i lähedal asuvasse rongijaama (nimi ei tule hetkel meelde) ja seal hakkasin siis tuk-tuki otsima. Kuna liiklus oli nii tihe, siis ühtegi tukki ma ei leidnud. Leidsin aga hoopis Kanadast pärit inda-pakistani päritolu poisi kellegi juttu tegin ja kellega koos taksot jagasime. Takso jagamine viis välja aga ka toa jagamiseni. Tuba jagasime lõpuks 2 ööd. Tore poiss oli ja põhimõtteliselt me lihtsalt magasime koos. Ühes toas siis, eraldi voodites... :)

Bangkok tundus mulle alati nii hirmsana, kuid kohale jõudes ei olnud asi nii hull. Khaosan road meeldis mulle ja seal keerleb kogu bäkkpäkkerite elu! Kaubandus vohabja ümberringi on rõõmsad inimesed. I Love Bangkok! Kindlasti tahan sinna ühel päeval tagasi minna.

Esimesel ööl peatusime me Khaosan Road´il olevas hostelis. Kahene tuba maksis 650 Bahti ja selle ees saime imelise konditsioneeri. Tegelikult see 650 bahti on ikka väga kallis, kuid kuna me olime meeleheitel, siis võtsime selle. Hostel sai ka valitud selle järgi, et Kambodzast tuttav eesti poiss Reigo peatus ka seal.

Esimsel õhtul jalutasime toakaaslasega linnapeal ja juhuslikult kohtus ta seal ühe reisukaaslasega Malaisiast (maailm on väike). Siis koos jalutasime veel natukene ring ja sõime kõhud tänavatoitu täis. Seejärel läksin mina tagasi hostelisse, et Reigoga ühendust saada. Peagi ta koputaski mulle uksele ning me seadsime sammud keset melu.

Istusime Khaosan Road´ile ühte baari maha ja tellisime endale Sang Som bucketid. Sang Som on mingi kohalik Tai jook, ei teagi mis see täpselt on, kas viski või rumm vms...ja see segatakse kokku Coca ja Red Bulliga - päris hea! Peale ühe bucketi (ämbri) ära joomist tunned juba kuidas maailm on ilusam paik:) No peale esimest bucketit olimegi me valmis Ping-Pong Show´le minema. See oli üks vaatamisväärsustest mida ma kindlasti näha tahtsin. Mis on Ping-Pong Show? Kõigepealt ütled sa tuk-tuki juhile, et tahad Ping-Pongile minna ja siis tema viib sind vastavasse kohta - kui hästi räägid saad tasuta sõida, sest nemad saavad sealt pealt juba tasu, kui turiste teatud baaridesse viivad. Nii et tema on juba igaljuhul võitnud. Ja nii toimib see süsteem kõikide rätsepa ja juveelipoodidega jne...aga tagasi Ping-Pongile...Tuk-tuki juht viis meid kohe rõõmsa meelega pea 20min kaugusel asuvasse baari. Koht asus kuskil väga kõrvaltänavas (aga kes seda enam täpselt mäletab) ja ukse ees oli vist isegi turvamees. Pileti eest taheti 1200 bahti nägu saada (1AUD 31Bahti), kuid lõpuks saime me 600bahti nägu ja piletihind sisaldas ühte minijooki. Sisse astudes olime pimedas baaris kus keset ruumi oli lava koos torudega ja ümber lava olid toolid (nagu teatris noh). Istusime sisse maha ja hakkasime showd jälgima. Tüdrukuid (no tegelikult olid nad pigem sünnitanud naised, kes on päris hea vormi säilitanud) oli vist umbes 5 kes sis kordamööda erinevaid trikke tegid. Trikkideks olid: tupega maalimine (nagu Seksi-Kristi), -suitsu tõmbamine, -tordilt küünalde ära puhumine, -coca pudeli avamine (pani pudeli sisse ja siis läks ühe kliendi juurde kes seda keeras ja pop pudel oli avatud). Siis tühjendati terve coca pudel tuppe, tõusti püsti ja lasti uuesti pudelisse... ja kohe kindlasti ei puudunud ka Ping-Pong! Ping Pong pallid pannakse tuppe ja siis pops pops pops popsutatakse need eemal asuvasse ämbrisse (no ikka sihtida tuleb) ja siis midagi oli kindlasti veel aga no ei tule meelde. Aga selle vaatamisväärsusega olen tõsiselt rahul! Oh neid Tai naisi ja nende "lihaseid"...

Ping-Pongist väljudes hakkasid meiega rääkima 2 noormeest ja 2 neidu. Nad küsisid, et palju me show eest maksime kas see on seda väärt. Ütlesime, et meie maksime 600bahti, kuid meie kõrval olevad inimesed olid 200 bahti maksnud (jah, ikkagi saime tünga). Ja siis üks noormees ütles teistele: "Nad maksid 600, kuid arvatavasti saaks odavamalt (jah, see lause oli eesti keeles)." See oli nüüd küll kokkusattumus, kohata eesti noori suvalise Tai Ping-Pong baari ees. Pikemalt me seal juttu ei rääkinud ja panime Reigoga tagasi Khaosan Roadile ja kuni kella 6ni hommikul sisustasime oma aega veel ühe Sang Som bucketiga.

Järgmisel päeval läksin Reigoga ülikonna proovi. Ta oli endale ülikonna ja talvemantli ostnud. Riided õmmeldakse tema keha järgi ja nii paari päevaga saab need kätte. Kokku maksis ta vist ülikonna (pintsak, särk, lips ja püksid) ja talvemantli eest 11 000 bahti.

Peale ülikonna proovi läks Reigo tuppa pikutama ja mina vahetasin hostelit, kuna minu Kanadast pärit india-pakistani poiss oli end juba ka välja checkkinud. Üritasin leida ühte odavat hostelit, kus maksad kuueses toas ööbimise eest 100bahti, kuid see mul ei õnnestnud, kuna ma ei mäletanud enam kus see koht täpselt oli. Checkkisin end sisse ühte teise kohta kus öö kaheses toas maksis 250bahti, saatsin sõnumi Kanada poisile, kes pidi siis tuba minuga jagama. Ja nii me siis veetsimegi veel ühe öö koos. Samal õhtul ma enam Reigoga kokku ei saanud, kuid kohtusime järgmisel päeval enne minu ära minekut. Käisime söömas ja siis Tai massaazis ning siis oligi mul aeg Bangkokist lahkuda.

8.detsember kell 19.00 lahkus buss Ko Phangan´i saarele. Reis oli pikk ja väsitav - 16,5 tundi kokku. 9.detsember kell 3 hommikul saabusime sadamasse kus pidime 4tundi lihtsalt passima, sest alles kell 7 väljus esimene paat saarele. Paadireis kestis järgmised oma 4 tundi. Kohale saabudes oli sadamas palju hotellide esindajaid, kes igaüks üritas sulle oma ööbimist maha müüa. Natukene uurisin ringi ja tegin oma valiku - Great Bay Resort bungalow. Muidui piltidel oli kõik ilusam ja kohale minnes taheti rohkem raha saada, kuid kuna ma olin nii väsinud, siis lihtsalt leppisin sellega. esialgu öeldi, et 1000bahti eest öö saad bungalow kolmele inimesele, kuid kohale jõudes osutus 1000bahti 1500ks. Igatahes suutsin ma selle 1500bahti muuta 1200ks ja sinna ma siis oma kahe saabuva sõbraga kolmeks ööks jäingi.

Mina olin kohal juba umbes 12 ajal, kuid sõbrad saabusid umbes 6 ajal õhtul. Kes need sõbrad siis? Paari päeva varem selgus, et kaks sõpra Sakust tulevad Taisse ja siis juhtuski kuidagi nii, et saame Tais kokku ja läheme koos Fullmoon Partyle. Ko Phangan ongi siis noorte seas kuulus kui Fullmoon Party saar:) Õhtul läksin hotelli autojuhiga poistele vastu ning seejärel võiski alata kuue päevane "viltu mõtlemine".

Esimesel õhtul käisime kohalikus buffees (söö palju tahad 130bahti) söömas, kus ise said endale söögi küpsetada, kuid kui midagi järgi jätad, siis pead 50bahti maksma. Kuna me kõik olime reisust väsinud (poisid tulid Krabilt ja umbes 10h sõitu), siis otsustasime hotelli tagasi minna ja paar bucketit võtta.Peale bucketeid kiikusime natukene ja vist käisime isegi ujumas...selles pole ma enam nii kindel. Õhtu lõppes suht varakult, sest pidime end ju järgmisel päeval, 10.detsembril, toimuvale Fullmoonile hoidma.

Bungalow oli meil tegelikult täitsa tore. Ainukene puudus oli see, et see oli suht euro ja ei asunud liiva peal rannas. Aga mida ma ikka virisen, rannani oli 0,5min kõndida.

Järgmisel päeval võtsime rollereid ja tiirutasime natukene ringi. Sõitsime Fullmoon Party randa, mis asus meie hotellist nii umbes 30min sõidu kaugusel. Ostsime õhtuks kehamaalingud ja mina ostsin endale ka Fullmooni outfiti. Tagasi tulles pöörasime kuskilt suvalisest kohast ranna poole sisse ning lõunatasime ja pleesitasime mingis suvalisest resortis (mis oli palju uhkem kui meie oma, kuid samas hinnaklassis).
Peagi oligi käes õhtu ja aeg Fullmooniks. Bungalows tegime juba väikese soojenduse ja alustasime ka kehamaalingutega.Kell 20:00 olime aga juba taksos ja põrutasime melu keskele. Miks me nii vara sinna läksime on sellepärast, et päeval sain ma juhuslikult kokku Kata´ga (Ungari tüdruk kellega koos Malaisias reisisin) ja me pidime 20:30 linnas kohtuma, et koos õhtust süüa ja Fullmoonile väikene soojendus teha.

Söögikohas algas meil suur maalimine ja võib öelda, et see on üks lahedamaid tegevusi Fullmoonil ning ilma kehamaailnguteta (ja nende tegemiseta) ei ole Fullmoon sama! Mina maalisin Lauri´t ja seksikas Argentiina tüdruk maalis Sten´i. Mida ta sinna maalis, sellest ei ole me ikka aru saanud...oli see Draakon? Või konn? Või hoopis miskit muud...

Minu maalitud lilled osutusid nii populaarseks, et maalisin ühe seksikale Argentiina tüdrukule seljale ja ühe Kata põsele koos muu sigri-migriga.Ja mis sai Lauris? Lauri nägi väga lahe välja! No kuidas siis mitte lahe eks, kui ta minu käe alt läbi käis:)

Pärast tahtsid veel teised poisid (mingi itaallane ja mingi ameeriklane, pildil) ka, et ma neile midagi joonistaksin. No fantaasia hakkas juba otsa saama ja otsustasin, et teen neile selgroo (muide see on minu järgmine tatoveering). Kehad ilusad ja võiski ranna poole ajama panna! Seksikas Argentiina tüdruk hakkas kohe tulega mängima
ja mingi aja me vaatasimegi uhket tuleshowd:)

Suht ruttu aga liikusime edasi ning läksime Kata´st ja teistest lahku. Sellel rannaribal kus pidu toimub on uudistamist ja liikumist palju. Esindatud on kõik muusikastiilid ja iga stiili juures on oma lava kus tantsu saad panna. Nii, et pidu on igale maitsele!

No ega mul rohkem sellest peost nagu ei olegi midagi rääkida -

tantsisime, tosserdasime, pissisime merre (mitte, et ma selle üle uhke oleks, kuid no mida sa hädas teed), suudlesime (kes suudles kes mitte) ja kui tahtsime pissivatest poistest pilti teha, siis kukkusime kaameraga vette. Vaatamata sellele viimasele oli Fullmoon üks parimaid pidusid ja kordaksin seda iga kell uuesti!
Peale Fullmooni olime surnud! Mina tirisin oma jalgu järgi ja terve päev ei suutnud korralikult funktsioneerida. Sten oli aga sellises seisus, et hommikul kolme jääkohvi küsides näitas kelnerile näppudega 4... Ja ega me sel päeval suht midagi ei teinud, isegi sööma minemine oli vaevaline.

Järgmisel hommikul lahkusime vara ja läksime kell 7.00 väljuvale laevale.
Tsekkige nüüd pildilt seda kottide hunnikut! Pärast pead sealt muidugi oma koti üles leidma:)

Laev on inimestest suht punnis ja igaüks vedeleb kuskil kus parasjagu mugav. Praegu pildilt vaadates näen, et mina vedelesin mingi vennaga peadpidi koos. Kusjuures see hall asi on kottide hunnik ja ma olin koguaeg nii mures, et äkki see lendab ümber ja siis ma jään sinna alla või kukun üle parda jne....mida aga õnneks ei juhtunud!

Peale paadireisi jätkasime oma teekonda bussis. Sellest bussireisist on mul ka ilus mälestus:
Aitähh poisid, et te nii ilusa pildi jäädvustasite! Lollakad!

Kui ma veel seda maininud ei ole, siis sõidame Krabi´le, et seal siis Phi Phi saarele minna. Phi Phi saar on saar filmist "The Beach".