Viimased nädalad...

Möödunud nädalal olen jällegi poistega "põllal" olnud. Sooja on siin nii oma 34 kraadi ja päev otsa lõõskab päike lagipähe. Kerge see tööinimese elu ei ole. Kui mõnel päeval oli füüsilist aktiivsust vähe, siis õhtuks olid ikkagi peast soe.

Tööpäevad on mul eelmises postituses kirjeldatule suhteliselt sarnased olnud. Oleme teinud nii saagimist,


okastraataia parandamist, üle kivide ja kändude päev otsa sõitmist, lehmade karjatamist, lehma ojast välja tõmbamist (kes jalgu alla ei võtnud, kuid nüüdseks on ta juba surnud seal...ei tea mis juhtus, lihtsalt võttis kätte ja suri ära) ja siis püüdsime mingi vasika kinni, et see siis lehmadega kokku ühele teisele karjamaale viia.

See nädalavahetus meil jällegi vaba olnud. Pererahvas läks koos Hannah´i perega väljasõidule ja meie olime omapead kodus - nii hea! Sellest ülerahvastatusest on väsimus peal. Meid kutsuti ka, kuid eelistasime kodus rahu ja vaikust nautida.

Eile pesime kõik oma pesu ära ja täna pakkisime kotid. Just, just... pakkisime oma moona kõik kokku. Miks? Sest meil on minek Rhett´i isa farmi, Victoria Towns´i. Rhett teatas mulle reedel siis, et Eiva, do you wanna come as well. To chase some cows! Ma nagu, et kas jalgsi, keset lehmi v? Rhett siis, et jah, aedikus! Jeerum, jeerum! Ma ju ühe päeva siin olin seal aedikus lehmadega ja vaikselt sosistasin: "Go away cows!" Aga jah, siis teatas ta, et peaksime igaks juhuks kogu oma moona kaasa pakkima, sest arvavasti jääme sinna paariks nädalaks. Ja minul ju ongi siin vaid viimased nädalad jäänud. Seega kõigi eelduste kohaselt enam Lolworthi ei naase.

Nüüd on pererahvas tagasi ja Rhett teatas Thomasele, et esimsel nädalal oleme seal arvavasti üksinda. Peame mingi kanali puhtaks pesema (kuhu sisse lehmi kastetatakse) ja siis arvavasti parandame karjamaadel okastraataedu. Ja siis uuel nädalal algab karjatamine. Karjatama tuleb ta siis ise ka, teeb ta seda ju helikoteriga. Ja siis algab töö aedikutes...jessss! Loodetavasti siis vaid nädal pean seal aedikutes vastu pidama! Mida vähem, seda parem. Peangi kontrollima kas mu kindlustus kehtib. Ei ole vist naljaasi kui lehm sind vastu raudaeda põksima hakkab.

Täna hommikul avastasime, et terve Lolworth on mattunud suitsu sisse. Mingid kilomeetrid (no päris palju) eemal on tuli lahti ja see vist natukene ohustab meid ka siin. Praegu läkski Rhett helikopteriga kontrollima, et kaugel see tuli on. Toss on igatahes nii tugev, et puhtaks pestud pesul mis nööril rippus on suitsu lõhn küljes.

Oehh, ma ei jõua ära oodata, et minema saan. Ma ei ole üldse sellest uuest farmist vaimustusest. Pealegi on seal oht kohata Rhett´i isa, kes on HIRMUS! Thomas ütles mulle, et Eiva, you must be strong and dont give a fuck about what he´s saying! Jah,kõigi eelduste kohaselt, kui ma töötan ja isa seal on, siis arvavasti saan enda nahal tunda sellist karjumist, et lihtsalt võtab pisarad silma. Ta pidi sind kohtlema kui 5 aastast ja karjuma viisil mida sa lihtsalt välja ei kannata. Kotid olgu koguaeg pakitud! Aga noh, minu ülemus on siiski Rhett, eks ma olen vait kui sukk ja kui üle viskab, siis saadan ta lihtsalt sõna otseses mõttes perse (nagu seda on ka Thomas ja Rasmus teinud) ja teen oma tööd vaikselt edasi.

Njah, sellised siis saavad olema minu viimased nädalad Oz´is. Raske füüsiline töö (aedkutes lehmade taga ajamine on pidev jooksmine, hüppamine ja kargamine) ja rohkelt sõimamise talumist. Mida sa veel elult tahad ah?

2 nädalat ja 4 päeva!