Oleme Thomasega siin nüüdseks olnud terve nädala ja võib öelda, et täitsa tore on, va see, et meil on tööst oksemaitse suus. Terve nädala oleme karjamaade aedu parandanud. Nädala alguses puhastasime ka ühte kanalit, mis hiljem täidetakse puhta vee ja kemikaaliga kuhu lehmad karsummdi sisse hüppavad. See oli päris raske. Kõige pealt pumpasime suurema vee välja ja siis hakkasime viimast ämbritega välja vedama. Thomas seisis seal solgivees ja täitis ämbreid ning mina marssisin trepist üles ja alla ja tühjendasin ämbrid üle aia.
Peale vee tassisimise järgnes muda ja kalade välja tassimine. Jah, seal kanalis oli elu! Jällegi Thomas täitis labidaga ämbreid ja mina aina marssisin üles ja alla – hea trenn! Kanal puhas, siis pidime veel enne kanalit ja peale kanalit oleva ala liivast ja mullast kuni betoonini ära puhastama, et siis hiljem kogu see sodi kanalisse tagasi ei tuleks. Vahelduseks oli täitsa tore füüsiline töö ja meie nägime välja kui mudakollid.Ülejäänud päevad olemegi siis karjamaade aedu parandanud. Rhett joonistas meile kaardi millised aiad vajavad parandamist, kuid kuna Rhett´i ennast siin ei ole, siis Rhett´i isa Peter on nö bossiks olnud ja saadab meid siis iga päev vastava aia juurde ja selgitab mis teha vaja. Aegaajalt sõidab ta ka ise kohale, räägib paar sõna ja paneb siis jälle ajama. Naljakas lugu on see, et ta tuleb alati siis, kui meie autos istume ja hinge tõmbame – no siis kui meil smoko või lõuna aeg. Jube ebameeldiv. Siis kargame ruttu püsti ja asume tööle. Peter on siiani meie tööga väga rahul olnud ja alati ütleb, et oii te teete mind õnnelikuks, jätkake samas vaimus. Ja siiani ei ole ma seda kurikuulsat „hirmsat“ Peterit veel näinud. Ta on meiega väga sõbralik olnud ja ei mina ega Thomas pole veel sõimlemist pidanud taluma. Mulle tundub, et Thomas talle täitsa meeldib. Seda ütles meile ka Nicole, et Peter räägib Thomasest väga hea sõnaga.
Nicole on siinne tööline. Raske öelda mis vanuseklassi ta kuulub, sest ta on päris palju alkohoolseid päevi näinud. Ta on imepisikest kasvu poisipeaga naisterahvas kellel on maailma kõige ropum suu. Igal õhtul on ta vine all, no mis vine all, ta tõmbab end ikka päris purju ära. Päeval paranab karjamaade aedu, kontrollib lehmade veejoogi kohti, toimetab aias, hoolitseb kanade ja muude loomade eest ning koristab Peteri maja. Ta on päris naljakas tegelane, kuid räägib liiga palju. Ja enamus ajast sa lihtsalt noogutad, sest jutul pole mõtet ja vahel ei saa temast lihtsalt aru.
Siis siin on veel vanem mees nimega Trevor. Tema töötab ühe masina peal millega ta teeb karjamaade aedade kõrvale teed. Mis selle masina nimi küll on? Kopp see ei ole, teerull ka ei ole... selline teradega masin millega niidab kõik puud maha ja koorib pealmise kihi pinnasest. Trevor on tore, kuid jällegi, räägib liiga palju. Iga päev näeme teda hommikusöögi ja õhtusöögi ajal ja ei jõua ära kuulata. Küsib igasugu küsimusi ja siis räägib ja räägib ja räägib... Tegelikult on ta tore eks, kuid me lihtsalt ei ole jututujus.
No ja rohkem siin ei olegi kedagi. Aegajalt käib kohal ka Peteri sõbranna. Just sõbranna, sest Rhetti emast, kes nüüdseks surnud on, on ta ammu juba lahus.
Elupaigaks on meil mõlemal oma tuba majas kus on neli tuba. Kõik omaette sissekäiguga. Kaks ühel pool ja kaks teisel pool ning kõikidel tubadel on oma dušš ja WC. Meie toad on üks ühel pool ja teine teisel pool, kuid kõrvuti. Seega mina kuulen Thomase norskamist ja tema minu. Thomase toas on ka telks, mida ma aegajalt vaatamas käin, kuid tavaliselt muutun ma voodis vedeledes nii uniseks, et silm kohe vajub kinni. Siis mingi aja pärast koperdan oma tuppa ja suigun magusasse unne. Uneaeg on siin jätkuvalt ca 9 ajal õhtul. Ühel õhtul olin isegi nii väsinud, et tukkusin telksu ees juba 7 ajal ja lõpuks 8 ajal panin oma tuppa ajama.
Süüa teeme me siin ise. Hommikusöök on nii umbes 5:45. Siis sööme oma beekonit, muna ja röstsaia ja pakime kaasa lõunasöögi. Lõuna on tavaliselt kuskil looduses. Õhtusöögi valmistame ka ise – ainetest mis meil on...no õigemini ainetest mis meile antakse. Toitu meil siin eriti ei ole. Peame praktiliselt igal õhtul oma toidupoolist küsima minema. Siis peter annab meile külmanud liha, mille peame käppelt üles sulatama, munad hommikusöögiks ja midaiganes me veel vajame. Isegi WC paberit peame küsimas käima. Juurvilju ja asju saame ise külmast ruumist võtta, kuid kogu see süsteem on nii naljakas. Täielik vastand Lolworth´ile, kus meil oli kõik olemas. Aga noh, elame üle:)
Karjamaadel aedu parandades oli meie esimseks liikuriks eriti lahe vanaaegne auto.
See oli nii naljakas ja andis mulle tohutult materjali „Retard Movie´deks“!Kuid see auto suri meil teisel või kolmandal päeval ära ja siis saime oma kasutusse natukene uuema Holden´i.
Viimastel päevadel oleme parandanud nö üleujutusaedu. Ehk siis kohad, mis märjal hooajal täituvad veega. Need näevad välja nagu ära kuivanud jõed või ojad vms. Viimases kohas oli isegi natukene vett ja saime endale märjad jalad. Aed oli ka suht inetus seisus,
kuid me tegime head tööd ja välja kukkus see imeline:)
Täna, pühapäeval, on meil vaba päev ja kogume energiat uueks algavaks nädalaks. Rhett peaks kolmapäeval siia lendama ja siis algab karjatamine ja lehmade kanalisse lükkamine ja siis nende sortimine ja karjamaadele tagasi karjatamine. Kogu seda aedade parandamist oligi vaja lehmade karjatamiseks. Siiani on need aiad kõik katki olnud ja praktiliselt on tegemist olnud ühe suure karjamaaga. Meie aga paranasime aiad ära ja nüüdseks on siis siin mitu erinvat karjamaad. Kõlab loogiliselt?Ma nii kardan seda karjatamist. Alustame lehmade aedikutesse karjatamist. Rhett helikopteriga, Thomas motikaga ja mina ATV´ga. Sellega saan hakkama. Aga hiljem seal aedikutes.... oh püha jeerum. Ma ei tea mis seal toimuma hakkab, kuid mingi aimdus on ja see hirmutab mind. Aga ühesõnaga, mul ei tasu ette mõelda, siis äkki mul veab ja ma ei peagi aedikutes olema. Siin ju koguaeg plaanid muutuvad ja nii. Äkki Rhett ei tulegi kolmapäeval või mine sa tea. Eks näis.
Kui me siia tulime, siis Rhett isegi mainis, et äkki läheme saabuval nädalavahetusel selle lauaga paadi järel sõitma, kuna me pole seda veel siiani teinud. Kui jah, võimalik et see ei juhtu, kui siin karjatamiseks läheb. Sest siis peame nädalavahetusel töötama. Kuid eks paistab. Tean, et hannah tahab väga minna ja Rhett kibeleb natukene ka. Kibeleb ta seepärast, et ta tahab oma uue paadiga sõita. Ta ostsi omale uue paadi ja saabuvaks nädalavahetuseks peaksi ta selle kohale toimetama. Sellepärast on ka kogu see üritus veninud, kuna uus paat pole saabunud. Vot selline lugu siis.
1 nädal ja 4 päeva ehk 11 päeva tööinimesena!
No comments:
Post a Comment