Norskav Frodo

Imelik, eelmine nädalavahetus oli nö vaba, see nädalavahetus on vaba, kuid blogi kirjutamiseks ei leia kohe kuidagi aega. No lihtsalt ei viitsi.... sada muud asja on teha. Näiteks nagu oma tuba koristada, oma riideid lapata (vaadata mida võtta ja mida jätta), uimerdada, küüsi viilida ja nii see aeg lendab.

Ega vahepeal suurt midagi polegi juhtunud. Mingi päev aitasin jälle karja ajada. Lehmad tuli aedikust karjamaale ajada. Mina siis olin jällegi Big Red´iga lehmadel sabas ja lükkasin neid takka. Tegemist oli vasikalistega:)

Eelmine nädalavahetus oli Thomas´el vaba, mina tegeleikult natukene töötasin (vaatasin lapsi), ja siis ta käis Peytoniga ujumas. Katsetas esimest korda basseini ära. Mina istusin samal ajal Temperance´iga bassu ääres ja vaatasin kuidas teised möllavad. Ma ise olen ka paaril korral seal suplemas käinud. Ühel korral võtsin isegi nats aias päikes, mille peale naine mind väga imelikult vaatas ja ütles, et ta näeb esimest korda inimest, kes tahab välja päikest minna võtma:) Austraallased päikest ei võta, nemad varjavad end päikese eest!

Naine ja mees käisid mingi aeg tagasi jälle linnas. Seekord siis Townsville´is. Nad käisid Rhett´i nooremal vennal Mich´il lennujaamas järgi kes nädalaks külla (appi) tuli. Mich´i ma teadsin juba varem, Chudlei farmi ajast. Linnast toodi ära ka uus uhke diivan, mis vallutab nüüdseks terve elutoa. Vana jäeti ka alles. Tegelikult see päris meeldib mulle, sest kuna diivani alt igal korral ei pea tolmuimejaga võtma ja põrandat pesema, siis küüritav põrandapind on kohe hulga väiksem:)

Täna helistasin Küllile Austraalias ja mulisesime maast ja ilmast. Nii tore oli üle pika aja jutustada. Küllit ei ole mul õnnestunud Austraalias kohata, kuid me kohtume mõlemad Eestis olles. Ei jõua ära oodata!

Aaaa ja siis teisipäeval, 27. septembril, käisin üksinda linnas. Naine palus mul auto teenindusse viia. Tore tööpäev oli. Sõitsin linna, viisin auto teenindusse ja hängisin ise paar tundi linnapeal. Ostsin endale nipet-näpet mõned uued asjad ja nautisin niisama olemist. Auto sai oodatust kõvasti varem valmis, umbes lõunaks, siis tegin toidushopingu ja alustasingi tagasisõitu. Vedas, ma ei jäänudki pimeda peale. Linna sõites oli kruusateel meeletu liiklus. Vastu tuli 2 veoautot (läksid meile Lolworthi lehmi peale laadima) ja 3 sõiduautot. Tavaliselt sel teel ei kohta sa peaaegu kedagi. Tagasiteel liiklus puudus, ainult lehmad ja minu üllatuseks üks mees tsikliga, kes okastraataeda parandas.

Homme, pühapäeval 2. oktoobril, läheb Hannah Townsville´i. Lapsed ja mees jäävad koju. Ta võtab sealt oma sõbranna peale, kes nii umbes nädalaks või rohkem siia külla tuleb. Uuel nädalal tuleb meile aga veelgi külalisi - Hannah´i õhe perega ja keegi veel. Meil saab siin täielik ülerahvastatus olema. Siis mingi hetk läheme kõik veelauaga vms sõitma. Plaanitakse nii umbes 3 päevast väljasõitu. Ei teagi kuidas seda spordiala nimetada - sõidad lumelaua taolise asjaga paadi järel. Tõotab väga fun olema! Homme pean mina lapsi vaatama ja külaliste saabumiseks põrandatele viimase lihvi andma.

Mis on aga kõige hullem asi mis minuga siin nüüd juhtunud on? Jutud räägivad, et ma norskan nii kõvasti, et äratan sellega kogu naabruskonna üles. Eile hommikul oli Thomas minu norskamise peale enne oma äratuskella üles ärganud ja vandus, et ma norskan nagu vana mees. Kujutate ette, ta kuuleb minu norskamist läbi telliskivi seina kõrvaltuppa? Hirmus! Kuidas ma endale küll kunagi peiku leian, kui nii norskan? Kui mõne noormehega tuttavaks saan, siis end tutvustades ütlen, et ma norskan? Väga hirmus lugu igatahes. Ja siis peale selle, et ma norskan, kutsub Thomas mind Frodo´ks. Sõrmuste Isanda Frodo´ks. Tal pidid karvased jalad olema...ja mina olen Frodo, sest Thomas lõuna ajal verandal istudes avastas ta, et mul on varvaste peal 3 karva...no ma ei tea...naljatilk ma ütlen. Ja eilne nali on see, et kui ma taas Austraalia hosteleid lähen vallutama, siis pean end tutvustama järgnevalt: Hello, my name is Eiva aka Frodo from Estonia. I´ve got hairy feet and i snore like hell. I´ve got free ear plugs for everybody!

Ja siis ma olen veel tänu Kadi´le maailma kõige tublim olnud! Kadi on minu uus personaaltreener:) Olen kolm nädalat tema käe all trenni teinud ja tulemused hakkavad vaikselt tulema. Eesmärk oli päris pirakas, kuid kõigi näitajate kohaselt õnnestub mul see ehk ka saavutada. Trenni teen iga jumala päev, üle päeva veel 2 korda päevas ja toitun nagu raamatus. Mõtlesin küll, et ei maini seda oma blogis, kuid kuna ma olen enda üle nii uhke, siis kohe pidin mainima. See tähendab aga seda, et on päris suur võimalus, et koju tagasi tulles ei õnnestu teil Ave´t tema tipphetkel näha:) Aitähh Kadi!

Lolworth´is on mul jäänud olla veel umbes kuukene. Otsustasin siia jääda kuni viimse hetkeni ja esialgse plaani kohaselt lahkun siit umbes 4. novembri paiku. Suundun siis otseteed Brisbane´i ja kui veab, siis kohtun seal on Austraalia peikuga. Oleme paar sõnumit vahetanud ja kui ta sel ajal on Fiji saartelt tagasi, siis mul ehk näkkabki. Sõnumite vahetamisega juhtus naljakas lugu. Nimelt mul siin ei ole levi eks ja sõnumid jõudsid üksteiseni nii paari päevaste kuni nädalaste vahedega. Viimasel korral saatis sõnumi minu eest Hannah, kellele ma oma telefoni linna kaasa andsin. On alles elu siin outback´is!

Peale Brisbane´i, 7.novembril, lendan Gold Coastilt Kuala Lumpurisse kus mind ootavad ees toredad Aasia seiklused. Kellega? Ei tea veel... samal ajal on seal kandis üks tore eesti poiss Tauri, Chudlei farmist sakslasest kokk Lina ja detsembri keskpaigus saabub Taisse ka Thomas. Thomasega juba rääkisime, et täitsa tore oleks Tais trehvata ja mõned päevad koos veeta. Eks näis mida Aasia toob, olen kõigele avatud!