Lolworth

Nädal tagasi esmaspäeva õhtul väljusin Charters Towersis bussist, saatsin pereema Hannah´ile sõnumi kus ma täpselt asun ja 5min hiljem tuli ta juba mulle vastu. Ma ei teadnud mida ja keda oodata. Oma vaimusilmas kujutasin ette kuidas pean ühte räpasesse autosse istuma ja minu uus kodu saab olema hiiri täis jne...on mul ju ilusad mälestused sealt zukiinifarmist:)

Tegelikkus oli aga hoopis teine! Hannah väljus 100tuhat dollarit maksvast valgest Toyotast (marki ma ei tea aga igavesti suur, kängurauaga neljaveoline, nahksisu ja muud vinged lisad). Uptasime mu koti autosse ja meie sõit uude koju võis alata. Lapsed olid tal ka kaasas. 1a Temprance ja peagi 3a saav Peyton.

Autosõit koju kestis umbes 1,5-2h ja enamuse ajast sõitsime pimedas. Tee oli eesti mõistest täielik metsavahetee mis oli täis hüpekaid. Hüpekatest kimati aga siukse hooga läbi, et olid peaga laes. Siis muidugi on terve see tee (kus ääres on karjamaad) täis lehmasid, ei puudu ka kängurud. Hannah pidi koguaeg hoo maha võtma ja täistuled kustutama, et lehmad teel ära läheksid. Aga uuups, siis eiteakuskohast kargas igatahes üks lehm auto ette ja põrkas põmaki oma jalaga vastu kängururauda. Kusjuures ennem just rääkisime loomadele otsa sõitmisest :) Lehm viskus tee äärde sirule, Hannah jumala närvis ja ei suutnud uskuda et ta lehmale otsa sõitis, ja siis see veel pikali ka...läks siis välja kontrollima, kuid õnneks lehm ajas end püsti ja pani natukene longates ajama. Uhhh, vedas. Autol polnud häda midagi, ainult üks tuli näitas taevasse. Autosõidu ajal rääkisime natuke sellest ja tollest. Hannah oli minu üllatuseks väga noor ja väga popikas. Ja siis tuli välja, et ta on 23aastane. Ma nagu, et wow! No oma vanuse kohta on ta väga asjalik ja teeb minule küll silmad ette.

Lõpuks jõudsime koju. Mind juhatas ta läbi maja asuvasse kõrvalmajja, kus asub minu pesa. Sisse astudes on wc ja dušš ning sealt läbi minnes kohe magamistuba. Luksus ei ole, kuid oma pesa ikkagi. Esimesel õhtul olin igatahes nii väss, et panin suht ruttu end tudile.

Järgmisel päeval hommikul wc minnes oli wow! Potikaas läks sama ruttu kinni kui ma ta lahti tegin. Potist vaatas vastu suurte silmadega pirakas roheline konn! Konn nagu filmis, hirmus. Ja ei saanudki hommikul pissida ju...hirmus! Veega alla ka ei läinud....

Kuni neljapäevani olime Hannah´i ja lastega üksi kodus. Päev algas 7.00 hommikusöögiga. Minu peamiseks kohustuseks oli koristamine. Köögi kapid, aknad, mööbel, põrandad, laste toad jne...ühel päeval olin isegi üksinda kodus, sest Hannah läks lastega 2h kaugusel asuvasse linna, kus oli nn "laste mängutuba". Seal siis saavad lapsed kokku, et natukene sotsialiseeruda.

Teisipäeva hommikul ja neljapäeval saabus koju Rhett, 28 aastane nägus pereisa. Koju ei tulnud ta mitte autoga vaid helikopteriga. Njah, igapäev ei näe sellist asja, et issi maandub helikopteriga ukse ette. Nende peres on see aga normaalne. neljapäeval tuli isa koju sellepärast, et vanem tüdruk, Peyton, mässis kardina küljes oleva paela ümber väikese õe kaela ja teine hakkas vaikselt lämbuma - oli juba näost sinakas või nii. Mina seda ei näinud, sest ema tegeles sel hetkel lastega, kuid ema oli endast nii väljas ja nuttis. Pidime peaaegu, et 1,5 tunni kaugusele Charters Towersisse sõitma, kuid siis ta ikkagi otsustas arstile helistada ja nõu küsida. Kuna beebi nägi muidu õnnelik ja lõbus välja, siis arst ütles, et pigem olge kodus ja jälgige seisundit. Sellepärast tuli ka issi koju, et kui peaks midagi juhtuma, siis helikopteriga jõuab arstini umbes 30 minutiga. Õnneks aga midagi ei juhtunud ja beebi on siiani õnnelik!

Laupäev ja pühapäev olid minu vabad päevad. Laupäeval ei osanuki muud teha kui küpsetasin peaaegu terve päeva kringlit. Sel päeval tulid koju ka poisid - pereisa Rhett ja taani poisid Rasmus ja Thomas. Nimelt nad kõik töötavad 2h autosõidu kaugusel perekonna teisel maavaldusel nimega Chudleigh kuhu nüüd siis kolisime 3 nädalaks ka meie.

Rasmus ja Thomas on 24 aastased lõbusad taani poisid. Suhe ülemuse Rhettiga on neil suurepärane. Sel õhtul olin esimest korda Rhetti, Hannah´i, Rasmuse ja Thomase seltskonnas ja võib öelda, et parimaid ülemusi ei anna vist soovida. Koos võetakse napsu, tögatakse üksteist ja ollakse muidu lõbusad.

Pühapäeval läksin Hannah´iga Townsville´i tema venna Thomas´i vastu. Thomas e Tom on 15 aastane ja saabus Hannahi kodust Darwinist. Tal on koolivaheaeg ja ta tuli õe ja õemehe juurde appi lehmi karjatama. Sõit Townsville ´i kestis kõva 3,5h ja samapikk oli ka teekond tagasi. Seega ühe päevaga tegime Tallinn-Valga-Tallinn otsa nagu niuhti - see ei ole normaalne! Townsville´is käisime väikesel shoppingul ja lõunal. Mina pidin ostma endale soojad UGG moodi saapad (kõige odavamad mis leidsin), sest mind hirmutati uues kohas ees ootava külmaga nii ära. Ostsin endale veel ka pidžaama püksid, et oleks soe tudida. Ja siis veel kaks suurt pudelit ihupiima - siin on vesi nii kare ja kuivatab mu nahka nii, et see on lausa valge!

Pühapäeval saabus Lolworthi ka üks vanamees, kes tuli neile sinna appi (tööle). Tema siis jääb sinna nn sulaseks, elab kohapeal ja hoolitseb majapidamise eest.

Esmaspäeval pakkisime siis kodu kokku, lapsed autosse ja sõitsime siia Chudleigh´isse. Issi muidugi lendas siia helikopteriga. ma saan ka sellega varsti tiiru teha, pean pereisale meelde tuletama! Nüüd oleme siin ja siin nii tore, tundub nagu terves suures linnaks oleksin. Inimesi on kokku 12. 5 neist pereliikmed - Rhett, Hannah, Rhetti vend ja Hannahi vend ning Rhetti õe peiku. Rhetti õde pidi ka juuli alguses Ameerikast tagasi tulema. Teda ma väga ei oota, sest juttude järgi pidi ta tõeline Bitch olema!

Mul oli valida kas saan endale toa poiste majja, mis nägi välja suht sara või siis saksa tüdruku Lena tuppa (ta töötab siin kokana). Valisin Lena toa, sest seal oli mugavam, soe ja wc ja dušš asus ka majas. Voodit seal ei olnud, poisid vedasid selle mulle sinna. Kuid minu kahjuks osutus see eriti ebamugavaks vanaaegseks võrepõhjaga voodiks koos õhukese madratsiga. Terve öö tudisin tundega, et olen kuskil sügavas augus, ei saa pöörata ja keerata...täna vist vahetame mu voodi välja.

A ja ennem mainisin Lolworthi nime- see on see koht kus on minu esimene kodu;) Seal on veel kutsud ja hobused ja muidugi lehmad - nii pisikesed kui suured;)

Ok tänaseks aitab. Täna mul esimene päev lastega ja pisikene ärkab kohe-kohe oma lõunauinakust üles...