I`ve been underground

Kas sa oled kunagi maa-all käinud? Võimalik. Aga kas sa oled maa-all öö veetnud? Vist mitte? Mina võin nüüd igatahes uhkusega öelda, et olen käinud nii maa all, kui ka seal öösel tudinud:)8.mai 2011 saabusime Coober Pedy nimelisse linna umbes kolme ajal päeval. Jalutasime natukene ringi, nägime aborigeene tänavatel istumas ja kuna kõik kohad olid suletud, siis suundusime üsna ruttu oma telkimisplatsile.Telkimisplats oli aga eriline. Algselt tahtsime öö veeta maa-aluses hostelis, kuid seal maksis öö 32$ nägu, seega otsustasime maa-aluse telkimisala kasuks, mis oli ainult 15$ nägu. Samaks õhtuks saabus sinna päris palju „kohalikke“ (pensioni-eas austraallased) oma karavanidega, nii 3-4 autot täis bäkkpäkkereid ja 2 kohalikku austraalia noormeest mootorratastega. Seltskond oli kirev ja juttu jätkus BBQ ruumis kuni 22.00-ni, mil omanik kuulutas välja nn öörahu.

Kui me oma maa-alusesse pessa jõudsime, siis olid kõik veel jutuhoos. Peaagi aga kutsusid teised seal ööbijad jutustajad korrale: „Kell on juba 23.00, minge magama!“ Jah, kui reisid outbackis, siis magama lähed sa päikeseloojangul ja ärkad päikesetõusul. Nimelt pimedas ei sõida siin eriti keegi, sest teele hüppab liiga palju ja liiga suuri kängurusi. See öö maa-aluses telkimisalal oli eriline ja on kindlasti väärt Coober Pedy külastust! Rohkem me seal linnas ringi ei käinud (no seal polnud midagi, paar tänavat nagu ühele tüüpilisele Austraalia väikelinnale kohane) ja turistidele mõeldud tuure ei võtnud (hirmkallid ju kõik). Ootasin ma muidugi Coober Pedyst midagi enamat – kujutasin ette, et maa-all asub terve „linn“ oma tänavate ja poodide ja elumajade ja hostelitega. Kuid tegelikult on kõik ikka maa-peal, kust pääseb maa-alla vms...:)

No ja mis kõige tähtsam fakt - maa-all magada oli soe! Temperatuur oli kõvasti soojem ja mul ei olnud sel ööl isegi veepudeleid kaisus!

9.mai hommikul alustasime Coober Pedyst sõitu. Vabandust, mina alustasin sõitu! Juhuuuu, ütleme nii, et esimest korda olin korralikult Austraalias autoroolis ja seljataha jäi nii umbes 600km „mittekuimidagimaad“. No tõesti, pole mida vaadata ja uudistada, ainult sõida ja ole õnnelik kui mõni auto vastu tuleb :) Tegelikult mõni vaatamisväärsus ikka tee ääres leidub. Roostetavad auto-luukered. Neid ikka aegajalt näeb. Autolt on võetud mis võtta annab ja siis see sinnapaika jäetud. Eks need autod on teel olles katki läinud ja lihtsalt odavam on endale uus auto osta, kui see outbackist tsivilisatsiooni toimetada.

Imelik on see, et meie koguaeg ootasime et millal meie teekond veel eriti igavaks läheb (siiani ootame), et millal kaovad ära puud, põõsad ja rohututid. Kuid üks naisterahvast teadis rääkida, et kuna see aasta on nii vihmane olnnud (täiesti ebatavaline Austraalia suvi), siis meie oodatud „punast kõrbe“ siin Stuart Highway ääres vist ei olegi....no kurjam. Tahtsime ju sellist ilusat punast pilti, kuid nüüd kõik roheline!

Praegu istume (kõigi eelduste kohaselt siis kui ma selle Blogi postitan olen ma siit juba ammu läinud) nii umbes 200km kaugusel Ayers Rockist ühes Roadhouse´is mille telkimisalale oma telgi püsti panime. Siin puudub mobiililevi ja no ega ka internetiga kiita ei ole – oleme maailmast välja lõigatud! Sorteerime siin oma pilte ja laeme läpakaid kuni 19.30ni, mil Roadhouse oma uksed sulgeb ja meie magama põrutame. Hommikul plaanime varakult ärgata, süüa, kohvi juua, pesemas käia ja siis Ayers Rocki poole põrutada!

Head ööd teile!