Päevad läbi me muud ei tee, kui ärkame, sööme, käime tööl, puhkame, jalutame ühele poole tänavat ja siis teisele poole tänavat, teeme end ilusaks ja läheme jälle tööle kus vastame iga päev küsimusele: „Mis te täna huvitavat tegite?“ või siis kuuleme lauset: „Ma nägin teid täna jalutamas!“ :)
Maandusime Lake Garce´i nädala eest neljapäeval. Kohe reedel olime me mõlemad baaris tööl ja tol õhtul oli väga kiire! Nagu väga kiire! Kuna nädala sees on hirmus vaikne, baari külastavad vaid vanemad härrasmehed, siis ootasimegi pikkisilmi saabuvat nädalavahetust.
Eile oli siis reede ja nagu näha oleme elus ja terved – ehk siis suurt möllu ei toimunud. Mina lõpetasin töö kell 21.30 ja nagu plaanitud siis sättisin end baaripukile nagu viieline istuma :) Kohe sattusingi 3 poisi juturingi. Nimesid ma muidugi ei mäleta...aaa, üks oli Brett, sest ta kirjutas mulle oma numbri. Brett meenutab sellist ehtsat inglise või iiri härrasmeest, kes on veits punaste juuste ja lumivalge nahaga. Üks noormeestest oli ilus kiilakas poiss, kes üllatus-üllatus oli alles 19 ja siis üks oli hästi armas, popikas ja natukene pudistav turris juustega noormees...kõik nad olid väga sõbralikud ja jutukad. Nemad peatusid üle raudtee Caravan pargis ja on linnas sellepärast, et nad puurivad/kaevavad või otsivad midagi. Ühesõnaga töötavad mingi firma heaks ning käivad mööda austraaliat maa seest mingit kraami otsimas. Igaljuhul lahkesti osteti mulle veini ning ühel hetkel läks asi juba kokteilideni.
Poistel oli bossu ka - ta lahkus üsna varakult. Kui bossu arve ära maksis, siis poisid küsisid Ave nr 2-lt, et palju bossu arve oli. Poistel oli nalja kui palju, kui kuulsid et arve oli mingi 140 dollarit olnud...need itsitasid, et ahh me panime jumala palju jooke tema arvele, et tavaliselt meil mingi 30 dollarit arve. Ma siis naeratasin ja ütlesin, et no oodake oma arve ka ära...ja ohh seda nalja...järjest hakkas tulema: 75 dollarit, 112 dollarit ja mingi 100 veel :D Hästi poisid panevad...Igaljuhul poisid lahkusid kenasti kell 12.00 – hommikul 4.30 oli neil vaja ju ärgata! Igaljuhul nad on siin veel mitu nädalat, ja suure suuga lubati ming ka ekskursioonile viia – mingit suurt auku vaatama, mis on ääreni vett täis ;) Eks näis.
Kui poisid ära läksid, siis kutsus üks teine noormees meid enda juurde „peole“. Muidugi olime nõus, olime ju terve igaviku reedet oodanud! Poisid ootasid meid kenasti väljas ja peale Ave tööpäeva marssisimegi oma esimesse Aussi koju! Teepeal jäi mul silm ühele noormehele, kellesse ma juba eelmisel päeval armusin :D No esimene wow poiss keda ma siin linnas näinud...aga deem, see keeras mingi tüdrukuga mujale tänavale ja peale minu küsimust, et kus nemad lähevad öeldi mulle, et nad on pruut ja peika ning lähevad oma asju tegema....deem ma ütlen. Pean ikkagi trussikutega poisiga leppima :D
See trussik meil Avega inside joke – siin käib üks poiss kellel on lühikesed püksid nagu trussikud, siis jalas on paksud sokid ja varbavahe plätud...no worrries!
Igaljuhul maja oli selline poissmeestekas ja kohal oli paar noort – nii mingi 7 äkki. Üks nendest oli meie kokk Steven, kes on 25 – kõik ülejäänud olid seal mingi 18, 19...elamus! Sai natukene tantsitud ja tantsu vaadatud. Kusjuures poisid panevad väga hästi, ega neil siin vist muud polegi teha, kui kodus tantsida:D
Koju tagasi tulime aga punaste keeltega (ala bacardi breezeri töö)
Ciao!
No comments:
Post a Comment