Monday, November 8, 2010

Malaisia

Tallinna lennujaamast saime endale uued sõbrad, 4 eesti poissi ja 2 eesti tüdrukut, kellega seiklesime Malaisiani! Nad rändavad Austraaliasse nii nagu meiegi. Malaisiani on meil kõigil ühine tee, kuid sealt edasi lähevad kõik juba oma eri suundadesse - kes läheb Cairnsi, kes Melbournei ja kes Perthi.
Lend Tallinn-London kanakuudis läks hästi, kuid sealt edasi ootas meid Londonis pikk vahepeatus - meie lend lükkus esialgu 1h edasi ja hiljem lükati seda veel oma poolt tundi edasi. Nii et passimist ja lolli juttu oli lennujaamas täie raha eest! Londonis ühines meiega veel üks tütarlaps, kes teistega sõidab Cairns´si.
London-Kuala-Lumpur, no mis siin öelda. Lend oli rahulik, kuid 13h pikk ja magamisest võis ainult unistada. Esimesed 5 tundi läksid vaevaliselt, edasi hakkas juba kiiremini minema - eriti siis, kui avastasime, et ühe kaardimänguga läheb aeg juba 15 min edasi!

Maandumine oli mõnus, õue minna oli mõnus - õhtul kell ca 22.00 25 kraadi! Õhk oli muidugi sama niiske kui ma endale ette kujutasin!

Üheskoos teiste eestlastega (Malaisias ootas ees veel 2 eestlast, kes olid juba 2 kuud aasias trippinud) läksime bussiga linna. Avastasime, et meie hostelid on eraldi - ühed on chinatownis, meie olime kuskil ühelpool torne ja üks noormees oli teiselpool torne.

Kõigepealt läksime koos chinatowni hostelisse, et seal selgust saada kui kaugel on minu ja Ave ning Marko hostel. Teekond hostelisse läbi chinatowni oli aga vaatamisväärsuse missugune - prügi oli kõikjal kuhu vaatasid ja astusid.

Teiste eestlaste chinatowni hostelis oli ees sõbralik hosteli peremees vms, kes kutsus meile lahkesti takso ja tingis hea hinna meie majutuskohani.Nii kaua aga kui hosteli ees taksot ootasime, kõndis minu ja Ave eest läbi üks kohalik noormes, kes peatus lähedal asuva posti taga. Natukese aja pärast, kui meiega ühines ka Marko, avastasin, et kohal tegeleb ei millegi muu kui eneserahuldamisega - ja täiesti süüdimatult. Taksoga sõites nägi aga Marko kuidas kohalik neiu rahumeeli jalad harkis istub ja sealt ei avanenud kõige meeldivam vaade:) Welcome to Malaisia!

Hotell oli meil täitsa korralik - odavalt tehtud euroremoniga ja puha:)...ja roosa peegliga! Ei no õhtul oli vaja ka üks õlu ära juua - nii hea ja külm! Kohaliku aja järgi uinusime mingi 2 ja äratuse panime juba 7ks, et hommikul vara Markoga kohtuda, torne uudistada ja hommikust süüa. Öö otsa muidugi magada ei saanu, konditsioneer möllas koos muude kahtlaste helidega ja kell 5 me juba itsitasime niisama voodis:)

Tänane äramine ei olnudki nii hull - tegime kiired pesud, plätad jalga ja minekut! Torne me nägime, kuid kahjuks olid need täna suletud - homme uuele katsele! Peale mõnusat hommikusööki seadsime sammud läbi chinatowni teiste eestlaste hostelisse... ... ja teepeal maitsesin Dragon Fruit´i! Hostelis jõudsime aruteluga nii kaugele, et meie Avega läksime tagasi enda hotelli, pakkisime oma asjad, vinnasime suured kotid selga, tegime oma hotellist check out´i, et kolida natukene tagasihoidlikumasse hostelisse koos teiste eestlastega! Eks näis mis täna saab - maitseme kindlasti head toitu, jooki ja oleme muidu rõõmsad! Homme siis veel päev otsa linnapeal ja õhtuks tagasi lennujaama, et alustada teekonda Perthi!

aaa..olen näinud juba esimest looma - suurt malaisia prussakat - hirmus! Õnneks olid mul saapad jalas!

Kallid!

3 comments:

  1. Väga põnev;) Tööpäeva alustada sellise jutu lugemisega on ääretult positiivne:) Hea tuju tekkis kohe:) Jätka aga usinalt kirjutamist ja ole tubli!:)

    ReplyDelete
  2. Nunih...oledki kohal ja juba millised elamused, pluss see esimene kohtumine elukaga...hõkkk :D Ära siis eriti neid saapaid üldse hakka ära võtmagi, no nii igaks juhuks...jumal teab kellega veel kohtuda tuleb ;)
    Näed piltidel välja nagu ikka tõeline turist ja sellise eriti puhanud olekuga nagu oleks juba ma-ei-tea-kui-kaua puhkusel viibinud (ei märkigi pikast lennust, magamata ööst ja ajavahest).
    Kuule ja niii põnev on lugeda ju, hommikul tööle minnes oli esimene asi mida vaatsin sinu blogi ja siis päeva jooksul vaatasin veel mitu korda ja siis koju jõudes vaatasin ärevalt jälle. NB! Kuid mis siin salata, vaatasin su blogi tihedalt juba siis kui veel täiesti Eestis olemas olid - olen vist mingi eriline fännn...hahahaa :D
    Pai sulle :)

    ReplyDelete
  3. Jess, nüüdsest hakkan fännikogujaks! Elage mulle ikka kommentaaride näol kaasa, nii kuulen ka mina teist;)

    ReplyDelete