Wednesday, February 29, 2012

Kodus

Kiire ülevaade sellest mis tegin kodus.

  • Magasin kaua (kauem kui enamik tööinimesi)
  • Laisklesin niisama päevad läbi kodus
  • Vaatasin vanaemaga Eva Luna´t
  • Tuhnisin oma toas kõik asjad läbi ja proovisin riideid millest enamik mulle selga ei läinud
  • Käisin vennaga kinos, vanalinnas jalutamas ja McDonaldsis
  • Käisin issil külas
  • Nautisin emme tehtud toitu
  • Külastasin Ketut, Rupit, Erikat ja Andrest
  • Kohtusin väga paljude sõpradega
  • Tegin kiire ringi RKE kontoris ja kohtusin endise ülemusega
  • Käisin ristiisa sünnipäeval
  • Jõin sõbrannedega veini, tegime süüa ja jutustasime maast ja ilmast
  • Natukene sai ka diskodel käidud ja järgmisel päeval niisama vegeteeritud
  • Sõin hernesuppi ja vastlakukleid
  • Pidasin sõbrannedega (töökaaslastega) maha ühe toreda sünnipäevapeo ja sain nendelt maailma kõige toredama kingituse - raamatu "Ave ja Austraalia" oma täies ilus koos kõikide piltidega!
  • Käisin Andruse juures saunas ja hüppasin ca - 20kraadisesse pakasesse
  • Käisin ära ka välismaal - töökaaslastest sõbrannadega Rootsis
  • Pakkusin külalislahkust Thomasele, kes tuli Tallinnat uudistama. Muideks tema Welcome to Estonia oli sinine silm klubist Studio! Hirmus milline häbi!
  • .... eks sai veel nii mõndagi tehtud, kuid lõpus jäi ikkagi ajast puudu.

Mõnus oli kodus olla ja kõiki näha, kuid mingi hetk hakkas ikka igavus võimust võtma. Kõik olid ju samal ajal tööl kui mina kodust töötu elu nautisin. Ja muideks, hinnad on kodus ikka väga lakke läinud ja tundsin kuidas Eur lihtsalt käest minema aurab... hullumaja!

23.veebruaril oligi mul siis aeg uuesti minna. Seekord alustasin rännakut koos Brigitaga, kes on mul kauaaegne sõbranna Saku Gümnaasiumi ajast, tegelikult juba lasteaia ajast, kuid vahepealne aeg läks erinevate koolide tõttu kaduma. Koos alustasime reisimist London Catwickist, kuid enne seda oli mul vahepeatus Taanis. Käisin külas oma Taani peikal Thomasel.

Taani oli tore. Kuna reisi eesmärk oli lihtsalt kokku saada ja mitte usinalt turistide radu käia, siis saigi meil lihtsalt nö ringi hängitud. Jalutasime Kopenhageni tänavatel, külastasime hipide linnaosa Christianiat ning lõunatasime vana või uue vms sadama juures. Olin seal varem käinud, seega oli mul ka väikene äratundmisrõõm. Tegime ka väljasõidu Helsingor´i linna, sest seal pidi nägema ehtsat Taani vanaaegset arhidektuuri. Helsingor meeldis mulle väga - armas pisikene linnake. Siis muidugi kohtusin Thomase emade-isade-õdede-tädide-onude ja sõpradega. Jaaaaaaaaa...ma meeldisin kõikidele! :) Ja muidugi käisime ka Kopenhagenis diskol - Tallinnale tegi ikka silmad ette! Kusjuures mina seal sinist silma ei saanud, üks vanamees katsus ainult tagumikku:) Vot sellised kiired lood siis Taanist.

Esmaspäeval lennule jõudmiseks pidime juba kell 4.00 hommikul ärkama ja see oli päris väsitav. Kuid saime hakkama ja varsti istusingi pooleteise tunnisel lennul Londonisse. Lend läks kiirelt, sest tukkusin enamus ajast. Kohale jõudes tuli Brigita mulle vastu, kellega ma mingid tunnid Crawley linnas seiklesime - mina kusjuures lahtiste varbavahe kingadega! Ca 14.00 tegime Check inni ja peagi sättisimegi end Air Asia lennule sisse. Lennukis ootasime ära millal tuled surnuks lähevad, et saaksime salaja 2 pudelit punast veini sisse panna ja seejärel tudisime viimased 5h nagu beebid. Õnneks oli lend tühi ja saime kumbki endale terve pingirea kus mõnusalt laiutada.

Malaisiasse jõudes tegi siinne kliima meile oma +30 niiske soojakraadiga ühe toreda shokiteraapia, kuid nüüdseks oleme kenasti harjunud. Checkisime end seekord ühte teise hostelisse, sest minu tavapärane hostel oli täis. See teine hostel on tegelikult sama omaniku oma ja asub ümber nurga. Siin jagame hetkel 4st tuba ühe soome poisi Lasse´ga. Eile öösel oli meil ka teine külaline - üks austraalia vanamees, selline hipi tüüpi. Tuli tuppa selle rõveda puuvilja Durian´iga, mille haisu tunned 100m kaugusele. Öääääk, ma kupatasin ta sellega siit koha välja! Ja siis ta magas täpselt minu kõrval eks, öö otsa sonis ja viskles. Ja siis Brigita teadis rääkida, et öösel käis ta häda nr 2 tegemas nii, et uks oli lahti ja kogu purtsumine oli kuulda - sähh sulle Durina ma ütlen! Igatahes hommikul kell 5 lahkus ta siit nii, et märgistas oma voodi ära:D Nimelt oli ta vist enne minekut voodi äärele istunud ja siis lihtsalt põie valla lasknud...ebareaalne! Loodame, et ta enam siia tagasi ei tule, sest ta oli päris kriipi!

Täna käisime me Batu koobastes ja hängisime Chinatownis. Oli ka plaan Little India linnaossa minna ja öiseid kaksiktorne vaatama, kuid vihma sadas ja otsustasime selle edasi lükata. Ei tea jah mis siin toimub - jube niiske ja vihmane on!

Tegelikult ma juba nii ootan Austraaliasse jõudmist - kliima on parem ja linnaelu puhtam!

Tuesday, February 28, 2012

Rääkimata lugu

Mul on jäänud teile rääkimata üks lugu...ehk kuidas lõppes minu reis Aasias ja milliste tunnetega jõudsin koju.

Oma eelviimases postituses kirjutasin, et sõidame Phi Phi saarele. Saarele kus filmiti "The Beach". Enne saarele jõudmist veetsin mina ühe öö Krabil jagades tuba Tauriga (kellest te olete juba eelnevates postitustest lugenud) kellega õhtul jalutasime toiduturgudel ning maitsesime vaklu ja rohutirtse:) Saku poisid Sten ja Lauri läksid ööbima oma Eestist bookitud hotelli Ao Tangi randa. Kohtuma pidime järgmisel hommikul Phi Phi laeval.

Laeval me poistega aga ei kohtunud, sest nemad tulid Phi Phile otse Ao Tangilt. Ootasime neid Phi Phi sadamas.

Phi Phi saar meeldis mulle kohe. Armas pisikene saar kus puuduvad autod. Linna moodustavad seal pisikesed kividega kaetud tänavad kus on lausa patt kanda plätusi, sest paljajalu on nii mõnus kõndida!!! Tänavatel on kõikjal pubid, baarid, poed, hostelid ja reisiagentuurid ning linna mõlemal pool on rand kus saad pleesitada. Ja kõik on jalutuskäigu ulatuses!

Koheselt hakkasime endale ööbimist otsima. Saarel on majutus väga kallis ja proovisime kõige odavamat lahendust leida. Mina ja Tauri võtsime kahese toa ühte pisikesse tatoveerimissalongiga hostelisse ning Lauri ja Sten otsustasid kohe selle vastas asuva The Rock hosteli kasuks mille välises kujunduses torkas silma väga äge hiigelpaat!
Ega ma nüüd enam ei mäletagi mis järjekorras ja mida täpselt me seal tegime, kuid mingil õhtul käisime linna kõige popimas söögikohas söömas ja seejärel seadsime sammud mingisse pubisse kus saime Tai Boxi vaadata. Seal said turistid ka kaasa lüüa, kuid nägime ka päris asja...mis tegelikult oli ikkagi teesklus, kahjuks.
Järgmisel päeval...või esimesel, täpselt ei ole teada, võtsime oma tuuri "The Beach" randa. Tuurile läksime traditsioonilise Tai Long tail paadiga ja see pressiti turiste pilgeni täis.Tuuril oli meil mitu peatust. Esimesena käisime Monkey Beachil ahve vaatamas. Neid oli pisikesel rannariba nii mõnigi ja meil õnnestus isegi ahvide kaklust ja seksi näha.Siis oli meil veel ujumise ja snorgeldamise peatus ning viimaks jõudsime kauaoodatud "Randa"
Mis nägi välja täpselt nagu filmis, kuid ikkagi millegipärast ei avaldanud väga suurt muljet.

Rannas saime nii tunnikene ringi jalutada, sisenesime pisikesse nn dzunglisse ja pärast lesisime niisama rannas. Sinna pisikesse dzunglisse olid ehitatud mõned majakesed ja lõkkeplats, mis meenutasid kurikuulsat filmi. Rahvast oli seal suht palju, päikene oli mõe taga ja tegelikult me väga ei nautinudki kogu seda "The Beachi" asja. Mina vähemalt mitte. Aga tore oli seal ära käia.

Peale põhiranna külastust vaatasime paadist päikeseloojangut ja sõidsime tagasi suurele Phi Phi saarele. Õhtul käisime rannas pidutsemas ja öösel tegi mõni endale bambuse tatoveeringu.Järgmisel päeval oli aeg Stenil ja Lauril lahkuda. Mina otsustasin jääda veel üheks ööks, sest kogu see saareelu tundus palju mõnusam kui kiire Bangkok. päeval käisimegi Tauriga Phi Phi vaateplatvormil, õhtul massaazis ning jalutasime niisama rannas. Järgmise päeva lõuna ajal põrutasin mina juba tagasi Krabile ja sealt suure ringiga Bangkoki. Bangkoki saabusin järgmise päeva varahommikul ja olin romp väsinud.

Hängisin nendel varastel hommikutundidel Bangkoki peomelu tänaval kohvi juues ja vaadates kuidas viimased pidutsejad otsi kokku tõmbavad ja igaüks mingis suunas kuhugile tuigerdab. Seejärel otsustasin suht varakult lennujaama minna, et Thomast oodata.

Peale mõningaid tunde ootamist saabusiki Thomas Austraaliast. Tore oli peale 6 nädalat jälle kohtuda. Lennujaamast võtsime takso ja põrutasime Pattaya suunas. Pattayas peatusime samas hotellis kus ta isa, sest Thomasel oli temaga Tais 10päevane puhkus planeeritud.
Isa oli Thomast nähes õnnelik ja hakkas meid juba taksost väljudes pildistama.
Hotell oli ilus. Valged linad, kolm erinevat bassut, päikesevarjud ja -toolid, rand....
Olin Thomasega koos umbes 3-4 päeva ja see oli mõnus lõpetus minu reisile. Päeval me kas lesisime niisama rannas, käisime rätsepa juures, sest Thomas tellis endale sealt ülikonna või siis lihtsalt lõunatasime ja sõitsime elevandiga.
Viimasel õhtul sõime natukene uhkemas kohas kõik koos õhtust ja sellega oligi minu reis peaaegu, et lõpusirgel.

Bangkokist lendasin ma taas Kuala Lumpurisse, veetsin seal ühe öö ja seejärel põrutasin Inglismaale, kus olin 2 ööd. Siiani ei saa ma aru, miks ma nii pikalt tahtsin Inglismaal peatuda kui koduigatsus oli selleks hetkeks nii suur, et ei tahtnud enam kuskil käia ja midagi näha ega teha...

Igaljuhul õnneks läks ka aeg Inglismaal kiiresti ja koju saabusin ma 22.detsembri hilisõhtul.

Tunne oli mõnus - nagu ei olekski kunagi lahkunud!