Monday, November 26, 2012

Austraalia suvi...

Austraalia suvi on vist alanud...
Sooja on juba julgelt +35 ja väljas on mõnusad rannailmad!!!
 
Mis ma siin siis nüüd nii pikalt teinud olen?
 
Vahepeal olen ära käinud soolaleival. See juhtus suht järgmisel päeval kui tagasi Austraaliasse tulin.
Siis olen mitmeid kordi ise leiba küpsetanud. Kadi ema käest sain juuretise mis toimib suurepäraselt! Kartsin küll, et võtavad tollis selle ära, kuid õnneks lasti üle... siiani imestan, et kuidas? Oli juuretis vaid kuskil plastiktopsis mis oli omakorda väikeses kilekotis. Juuretis oli lennusõidu ajal nii palju paisunud, et oli karbi kaane vahelt välja hakanud elama ja terve kohver oli Saku Õlletehase lõhna täis. Tolliametnik sobras kohvri läbi, tõstis korra kahtlast juuretist ja lasi mul minna...
 Siis olen ma ka uuesti maalima hakanud...
 No jah, see juhtus tegelikult vaid ühel päeval ammu ammu aega tagasi...
.... ja pilt on siiani pooleli
 Siis mõni aeg tagasi käis mul külas Grace! Temaga oli nii tore! Oli kohe mitu ööd meie juures!
Vahepeal proovisin ära ka tatoveerija elukutse - esimese korra kohta päris hea!
Ja vabadel päevadel olen üritanud ikka rannas ka käia... nii hea ja rahustav!
Ja siis tegin avastuse ka ju... kas juba 27 aastaselt tekivad naistel ripprinnad? Või siis lihtsalt oli fotograaf väga kehva... (modelli ei tasuks siin süüdistada)
No ja kõige suurem muutus/uudis on see, et mõned nädalad tagasi sai elukohta vahetatud. Vana toaga jätsime hüvasti...
...ja kolisime uude ja tutikasse tuppa/majja (Pilt tuleb...kunagi). Seal oleme juba ka Anni ja
Brigitaga kohupiima kooki jäätisega söönud!
Kook oli mul kusjuures ise tehtud!
 
Vot sellised lood siis:)
 
Vahepeal on olnud väga rasked ajad - stress, ületöötamine jne... kuid tundub, et päike hakkab jälle vaikselt paistma. Hakkasin reedest trennis käima, täna sain personaalse trennikava, mind mõõdet ja kaaluti... Täiskompott! Ja kusjuures see siin on kõik seadusest tulevnev (vist)... iagathes nad peavad igale liitujale tegema personaalse kava/sissejuhatuse vms... Ja siis kolmapäeval on mu trennikava esimene treening koos personaaltreeneriga - ka tasuta! Minu paketti kuulub limiteerimata jõusaal, ujula, saunad ja grupitreeningud...Kõik see 129 dollari eest kuus. On seda palju või vähe? Eestis ma vist nii kõrget hinda ei maksaks...Igatahes, vaimusilmas ma juba näen kuidas jõuluks on ilus bikiinivorm saavutatud:) Jah, siin ju mööduvad jõulud bikiinides!
 
Jõule ei jõua ma ära oodata! Teeme ilusa õhtusöögi ilusate naiste (Brigita, 2x Külli, Mina) ja Kaidoga. Laual saab kindlasti olema leib! Äkki teeks vürtsikilu ka? Aaaa... aga sülti? Ja hapukapsast? Ja 2xKülli pidi mingisugust piparkoogi torti vms tegema... ja siis kingitused ka ju! Jõuluvana! Nii ootan - nagu väikene laps!
 
Tööl käin ikka samas kohas ja selles vallas muudatusi ei ole... eks siin mõtteid on ja ka mõned sammud on astutud, kuid mis saab edasi näitab vaid tulevik.
 
Igatsen teid kõiki tohutult ja tegelikult ei teagi kauaks ma siia jääda tahan... äkki varsti aitab?

Wednesday, September 26, 2012

Eesti suvi

Mul tekkis kuskil Jaanipäeva paiku hirmus Eesti suve igatsus... 19.augustil ootamatult koju maandudes olin lummatud siinsest rohelusest - kodus on nii ilus ja hea!
 See viimane rohkem kui kuu kodus on möödunud kiirelt. On olnud nii toredaid hetki kui ka äärmiselt raskeid hetki - see on elu!

Puhas rõõm oli olla oma venna sünnipäeval ja talle kräsupea kook küpsetada.
 Kodus sai ka usinalt kiiremonti tehtud ning uus kiirkorsten ehitatud.
 Lisaks sai kiirelt ka kallite sõpradega kohtutud ja ka mõnel sünnipäeval käidud.
 Tutvust tegin ka meie mitte väga normaalse kassiga, keda siiani olin näinud vaid Skype teel.
 Ja kuna elus peab olema ka raskeid hetki ning surm on elu lahutamatu osa, siis jätsin hüvasti oma kalli vanaemaga, kes nüüdsest rändab minu mõtetes sinna kaugele kaasa...
Kirjutada oleks mul muidugi praegusel hetkel tohutult, kuid mõndasi asju on parem hoida südames ja jagada neid vaid kõige kallimatega.

Juba sel reedel, 28.septembril, lendan ma tagasi Perth´i. Jätkan oma tööd ja püüan taas elus rütmi leida... kauaks ma jään ja millal jälle tulen? Eks mingisugused plaanid on, kuid pigem kipub nii olema, et elu näitab sulle kõik suunad kätte... Lahkun ma kodust igaljuhul väga raske südamega ja jään lootma, et mind seal kaugel meeletu koduigatsus ei hakka piinama.
 
Oli tore näha kõiki keda jõudsin näha, kuid kahjuks paljudeni ma nii vaimselt kui ka füüsiliselt lihtsalt ei jõudnud. Sel korral oli lihtsalt minu tulek ja kodus viibimine teistmoodi ja sellest lähtuvalt ka prioriteedid teised.