Saturday, October 1, 2011

Norskav Frodo

Imelik, eelmine nädalavahetus oli nö vaba, see nädalavahetus on vaba, kuid blogi kirjutamiseks ei leia kohe kuidagi aega. No lihtsalt ei viitsi.... sada muud asja on teha. Näiteks nagu oma tuba koristada, oma riideid lapata (vaadata mida võtta ja mida jätta), uimerdada, küüsi viilida ja nii see aeg lendab.

Ega vahepeal suurt midagi polegi juhtunud. Mingi päev aitasin jälle karja ajada. Lehmad tuli aedikust karjamaale ajada. Mina siis olin jällegi Big Red´iga lehmadel sabas ja lükkasin neid takka. Tegemist oli vasikalistega:)

Eelmine nädalavahetus oli Thomas´el vaba, mina tegeleikult natukene töötasin (vaatasin lapsi), ja siis ta käis Peytoniga ujumas. Katsetas esimest korda basseini ära. Mina istusin samal ajal Temperance´iga bassu ääres ja vaatasin kuidas teised möllavad. Ma ise olen ka paaril korral seal suplemas käinud. Ühel korral võtsin isegi nats aias päikes, mille peale naine mind väga imelikult vaatas ja ütles, et ta näeb esimest korda inimest, kes tahab välja päikest minna võtma:) Austraallased päikest ei võta, nemad varjavad end päikese eest!

Naine ja mees käisid mingi aeg tagasi jälle linnas. Seekord siis Townsville´is. Nad käisid Rhett´i nooremal vennal Mich´il lennujaamas järgi kes nädalaks külla (appi) tuli. Mich´i ma teadsin juba varem, Chudlei farmi ajast. Linnast toodi ära ka uus uhke diivan, mis vallutab nüüdseks terve elutoa. Vana jäeti ka alles. Tegelikult see päris meeldib mulle, sest kuna diivani alt igal korral ei pea tolmuimejaga võtma ja põrandat pesema, siis küüritav põrandapind on kohe hulga väiksem:)

Täna helistasin Küllile Austraalias ja mulisesime maast ja ilmast. Nii tore oli üle pika aja jutustada. Küllit ei ole mul õnnestunud Austraalias kohata, kuid me kohtume mõlemad Eestis olles. Ei jõua ära oodata!

Aaaa ja siis teisipäeval, 27. septembril, käisin üksinda linnas. Naine palus mul auto teenindusse viia. Tore tööpäev oli. Sõitsin linna, viisin auto teenindusse ja hängisin ise paar tundi linnapeal. Ostsin endale nipet-näpet mõned uued asjad ja nautisin niisama olemist. Auto sai oodatust kõvasti varem valmis, umbes lõunaks, siis tegin toidushopingu ja alustasingi tagasisõitu. Vedas, ma ei jäänudki pimeda peale. Linna sõites oli kruusateel meeletu liiklus. Vastu tuli 2 veoautot (läksid meile Lolworthi lehmi peale laadima) ja 3 sõiduautot. Tavaliselt sel teel ei kohta sa peaaegu kedagi. Tagasiteel liiklus puudus, ainult lehmad ja minu üllatuseks üks mees tsikliga, kes okastraataeda parandas.

Homme, pühapäeval 2. oktoobril, läheb Hannah Townsville´i. Lapsed ja mees jäävad koju. Ta võtab sealt oma sõbranna peale, kes nii umbes nädalaks või rohkem siia külla tuleb. Uuel nädalal tuleb meile aga veelgi külalisi - Hannah´i õhe perega ja keegi veel. Meil saab siin täielik ülerahvastatus olema. Siis mingi hetk läheme kõik veelauaga vms sõitma. Plaanitakse nii umbes 3 päevast väljasõitu. Ei teagi kuidas seda spordiala nimetada - sõidad lumelaua taolise asjaga paadi järel. Tõotab väga fun olema! Homme pean mina lapsi vaatama ja külaliste saabumiseks põrandatele viimase lihvi andma.

Mis on aga kõige hullem asi mis minuga siin nüüd juhtunud on? Jutud räägivad, et ma norskan nii kõvasti, et äratan sellega kogu naabruskonna üles. Eile hommikul oli Thomas minu norskamise peale enne oma äratuskella üles ärganud ja vandus, et ma norskan nagu vana mees. Kujutate ette, ta kuuleb minu norskamist läbi telliskivi seina kõrvaltuppa? Hirmus! Kuidas ma endale küll kunagi peiku leian, kui nii norskan? Kui mõne noormehega tuttavaks saan, siis end tutvustades ütlen, et ma norskan? Väga hirmus lugu igatahes. Ja siis peale selle, et ma norskan, kutsub Thomas mind Frodo´ks. Sõrmuste Isanda Frodo´ks. Tal pidid karvased jalad olema...ja mina olen Frodo, sest Thomas lõuna ajal verandal istudes avastas ta, et mul on varvaste peal 3 karva...no ma ei tea...naljatilk ma ütlen. Ja eilne nali on see, et kui ma taas Austraalia hosteleid lähen vallutama, siis pean end tutvustama järgnevalt: Hello, my name is Eiva aka Frodo from Estonia. I´ve got hairy feet and i snore like hell. I´ve got free ear plugs for everybody!

Ja siis ma olen veel tänu Kadi´le maailma kõige tublim olnud! Kadi on minu uus personaaltreener:) Olen kolm nädalat tema käe all trenni teinud ja tulemused hakkavad vaikselt tulema. Eesmärk oli päris pirakas, kuid kõigi näitajate kohaselt õnnestub mul see ehk ka saavutada. Trenni teen iga jumala päev, üle päeva veel 2 korda päevas ja toitun nagu raamatus. Mõtlesin küll, et ei maini seda oma blogis, kuid kuna ma olen enda üle nii uhke, siis kohe pidin mainima. See tähendab aga seda, et on päris suur võimalus, et koju tagasi tulles ei õnnestu teil Ave´t tema tipphetkel näha:) Aitähh Kadi!

Lolworth´is on mul jäänud olla veel umbes kuukene. Otsustasin siia jääda kuni viimse hetkeni ja esialgse plaani kohaselt lahkun siit umbes 4. novembri paiku. Suundun siis otseteed Brisbane´i ja kui veab, siis kohtun seal on Austraalia peikuga. Oleme paar sõnumit vahetanud ja kui ta sel ajal on Fiji saartelt tagasi, siis mul ehk näkkabki. Sõnumite vahetamisega juhtus naljakas lugu. Nimelt mul siin ei ole levi eks ja sõnumid jõudsid üksteiseni nii paari päevaste kuni nädalaste vahedega. Viimasel korral saatis sõnumi minu eest Hannah, kellele ma oma telefoni linna kaasa andsin. On alles elu siin outback´is!

Peale Brisbane´i, 7.novembril, lendan Gold Coastilt Kuala Lumpurisse kus mind ootavad ees toredad Aasia seiklused. Kellega? Ei tea veel... samal ajal on seal kandis üks tore eesti poiss Tauri, Chudlei farmist sakslasest kokk Lina ja detsembri keskpaigus saabub Taisse ka Thomas. Thomasega juba rääkisime, et täitsa tore oleks Tais trehvata ja mõned päevad koos veeta. Eks näis mida Aasia toob, olen kõigele avatud!

Saturday, September 24, 2011

Vallandatud

Taas kodus olla oli nii hea! Nädalavahetus oli mul vaba. Thomas vaesu pidi küll tööd rabama, kuid mina mõnulesin täiega. Thomas pidi tööd tegema, sest nad sõitsid kopteriga Rhett´i isa teise farmi ja pidi seal karja ajama, et nad saaksid esmaspäeval lehmad autole laadida ja müügiks saata. Tagasi tulid nad pühapäeva õhtupoolikul. Siis sa ka Thomas lõpuks jalad seinale visata ja natukene hinge tõmmata.

Uuel nädalal toimetasin jällegi koduselt. Sai koristatud, pesu pestud ja niisama nipet näpet tehtud. Toimetasin ka oma toreda abilisega natukene aias. Lõpetasin peenarde äärtele kivide ladumise. Muidugi minu väike abiline abistas mind täpselt nii palju, et hakkas minu laotud kive ära võtma...Meie väike aiake on nüüdseks täiesti uue ilme saanud, enam ei ole metsikult vohavat piparmünti, vaid see on asendunud erinevate maitsetaimedega nagu oregano, petersell, lavender, basiilik, koriander, sidrunhein, paprika, füüsal, rosmariin jne...Aed on nii ilus, et tihtipeale võid sealt leida meie väikese Tempy, kes end aiatoolile mõnusalt sisse seab.Kolmapäeval, 14. septembril, läksime jälle linna, sest lastel oli see edasi lükatud arstiaeg. Oh jeerum seda sõitu... Nagu ma Hannah´ile hiljem ütlesin, siis see oli minu üks kõige raskematest tööpäevadest ever. Nimelt pikk sõit linna, peale 30.min sõitu tuli auto tagant treiler lahti ja see tegi autole mõnusad kriipsud ja lohud ning oli kusagil auto all kinni. Õnneks saime selle ise tagasi pandud ja ei pidanud keset eikusagit abi ootama. Siis linnas olles ajas Hannah Rhett´i asju, seejärel läksime lastega arstile kus mina pidin peaaegu 1,5h koridoris passima ja tukkuma. See oli nii raske, päeva raskeim osa. Lihtsalt ootad seal vaikuses koos teiste patsientidega ja siis üritad tukkuda, sest ei jõua silmi lahti hoida. Ei tea, alati arsti ukse taga tuleb hirmus tukk peale. Ja siis tukud ja pea käib ühele poole, ehmatad üles ja suled jälle silmad, siis käib pea teisele poole jne...jube raske tööpäev ma ütlen! Peale arsti võtsime uue tsikli, mille Rhett Hannah´ile ostis, peale, läksime jälle toidupoodi ja peagi asusimegi koduteele - õnneks! Tagasiteel rääkisime maailma asjadest nagu soovahetus, karvade vahaga eemaldamine, petmine, suhted, kaklemine ja nii see 2 tundi jälle möödus. Koju jõudes avastasime Tempy kõige nunnumast asendist ja kohe pidin sellest pilti tegema. Nagu väike inimene! Ja millest ma teile veel rääkinud ei ole on Polly! Polly on Peyton´i koer ja tema on meiega juba päris pikalt olnud. Täpset nii kaua mil perekond Darwinist tagasi tuli. Ei tea miks seda varem maininud ei ole. Nüüdseks on POolly igavene marakratt, kes närib jalanõusi, varastab mu sokke ja tassib igasugu träna aeda laiali. Aga muidu on ta tore ja asjalik väike kutsikas, kes jääbki umbes nii suureks.Mis meil Lolworthis uudist? Peale selle, et meil sündis väike varss keda me pildistamas käisime, siis suurt midagi. Kõik nii nagu ikka, vahepeal väikesed draamad ja väikesed naljad, kuid elu on nii nagu ikka:)

Tegelikult üks vahejuhtum on küll olnud. Nimelt ühes eelnevas postituses mainisin, et keegi on 20 tuhande dollari eest kemikaale varastanud eks. Mingid muud asjad olid ka veel ära varastatud ja ilmselgelt oli see Rhett´i töömees Aron. No otsest tõendit meil ei ole, kuid Thomas on näinud kuidas Aron diislit varastab, siis ta ise ütles Thomasele, et ta varastas ühe vasika ja heina... no ja kes muu siis teadis neid kemikaale varastada? Igatahes Thomas teadis seda diisli lugu juba pikalt. Kuid kui Aron talle ise seda vasika ja heina lugu rääkis, siis oli Thomas kohe kurb. Istusime peale tööpäeva verandal, ta rääkis mulle loo ära ja küsis, et mis ma teen, kas peaksin Rhett´ile rääkima. Ma muidugi utsitasin tagant ja ütlesin, et muidugi pead, et tee seda juba täna. Mõeldud, tehtud ja räägitud... Rhett oli vaid selle peale naeratanud ja hiljem Hannah ütles, et Rhett tundis end seda kuuldes kuidagi kergendatult. Et nüüd ta teab kuhu need asjad kadunud on ja nüüd tahab ta kohe kindlasti aroni vallandada. Et juba enne seda tahtis ta tegelikult temast lahti saada. Aga Rhett oli ka Thomasele lubanud, et ta ei ütle Aronile sõnagi, et ta teab diisli, vasika ja heina lugu. See aga tähendas, et Rhett´il ei olnud põhjust teda vallandada. Aga põhjust ei pidanud kaua ootama. Ühel päeval pidi Aron mingisugust aeda kontrollima minema ja selle ära parandama. Hiljem Thomase küsimuse peale, et kuidas läks, vastas Aron, et all good! Pärast aga läks Rhett ja Thomas seda sama aeda helikopteriga kontrollima ja selgus, et aed ikka katkine. Seega mis oli teinud Aron? Mitte midagi! Ja nii oligi põhjus leitud. Juba samal päeval helistas Rhett Aronile, küsis ta käest mingeid lehmadege seotud numbreid ja palus tal homme enam mitte tulla. Jah, lõpuks sai Rhett Aroni vallandatud. Good job!