Monday, July 4, 2011

Elu farmis

Nüüdseks on möödas nädal mil olen elanud nn farmielu Chudleigh veisefarmis.Ülalolev pilt on tehtud helikopteri pealt ja sealt on näha, et farm koosneb erinevatest majakestest - elumajad, aidad, garaaz, köök (alloleval pildil vasakpoolne majakene)ja muud ruumid. Mina elan selles pisikeses majakeses koos Linaga. Seal on eeskoridor, üks tuba ning wc ja vannituba. Igati mõnus olemine seal!Maad on siin aga rohkem kui pildile mahub - ca 170 ooo hektarit ja veiseid on sellel alal ca 30 000 tk.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et mul on siin väga tore! Selline vaikne ja chill elu! Minu peamiseks kohustuseks on hoolitseda väikese Temperance´i (1a) ja natukene suurema Peyton´i (3a) eest. Päeval on vanemad ja ka kõik teised tööl, kuid õnneks ei ole ma siin lastega päris üksi. Olen siin koos saksa tüdruku Lina´ga, kes töötab siin kokana. Temaga me siis abistame üksteist - tema aitab mind lastega ja mina aitan tal vahel kokata. :) Tegin siin ükspäev juba kaneelirulle ja täna hommikul tegime koos hommikusöögi - pannkoogid hakkliha ja juustuga!

Minu igapäevane äratuskell on 5.35 (täna erandina 4.50, sest aitasin Lina´l süüa teha). Kell 5.45 on Lina valmistatud hommikusöök, mida naudivad kõik farmililised üheskoos.Umbes kell 6.00 ärkab üles pisipõnn. Vahel hommikusöögi ajal ja vahel natukene hilljem. See tähendab seda, et mina pean toimetama hakkama.Peale hommikusööki chillime tavaliselt niisama köögis, sest see on siis ainukene soe koht. Hommikuti on siin päris jahe, kuid päeva peale soojeneb ilm üles ja saab rahulikult muru peal päikest nautida.

Peyton ärkab kuidas kunagi - vahel 8, vahel 9 ja vahel 10... Kui Tempy on üldjuhul hommikuti lõbus, siis Peytoga on hoopis teine ooper. Tema ärkab alati nuttes! Siis ma pean talle nii 5-10min andma ning ta rahuneb maha. Muidugi käib ka tusatuju juurde emme ja issi hüüdmine ning nüüd viimased hommikud on ta veel tagatippu ka püksi hakanud pissima. Ja sellepeale hakkab ta veel rohkem nutima. Siis me lähemegi kohe hommikuti pesema ja põrandat mopitama. Jah ta teeb seda seistes ja nuttes...

Kui Peyton üles ärkab, siis on aeg tema hommikusöögiks (tavaliselt röstsai võiga) ja peagi läheb Tempy uuesti tudima. Peale hommikusööki vaatab Peyton multikaid ja mina saan siis puhata :) No näiteks oma blogi kirjutada vms.

Umbes 9-10 ajal tulevad mõned "usinad töölised" väikesele pausile - seda kutsutakse siin "Smoko´ks". Lina on alati smokoks küpsetanud midagi maistvat - kooki või nii. No ükspäev olid siis minu kaneelirullid, mis kadusid nagu vuhinal!

Nüüd paar päeva on siin olnud ka 3 teist last. Üks Tempy vanune ja kaks 5-6aastast, kes hoiavad Peyto lõbusana. Nemad aga lahkuvad täna.

Tempy ärkab tavaliselt lõunasöögiks üles, ca 12-13 vahel. Siis annan talle ja Peytole süüa. Üldjuhul võileib või siis eelmise õhtu õhtusööki. Peale Lõunat me siis tegeleme erinevate asjadega nagu näiteks: mängime verandal, käime põssasid vaatamas (kes viimasel ajal end oma aiast suudavad välja organiseerida ja mööda farmi ringi röhitseda), käime rääkiva Cocky´ga juttu vestmas (Cocky ütleb: Hello Cocky, how you doing ja midagi veel millest ma päris täpselt aru ei saa, kuuldavasti pidi ka vilistama) ja vedeleme niisama murul. Siis siin on veel kanad ja vahel käib Peyto mune otsimas. Siis ükspäev oli meil eriline päev. Võtsime Hannah`i auto ja sõitsime usinaid töölisi vaatama. Sel päeval töötasid nad kõik farmi elumajadest 12 miili kaugusel. Tee oli selline ehtne karjamaa tee. Igalpool on hiigelsuured termiitide pesad ja muidugi kõikjal kondavad ringi lehmad, vahel võib näha põssasid üle tee jooksmast. Päris mitmel korral pidime autoga ka väikesest jõekesest üles sõitma - mis oli päris lahe! Kohale jõudes käis töö täies hoos. Ei oskagi nüüd täpselt selgitada, et mis seal tehti. No need lehmad kõigepealt karjatatakse kõik sinna aedikutesse. Karjatatakse neid üldjuhul helikopteri ja motikatega. Loodan ka ühel päeval siin tsikliga sõitmise ära õppida;) Siis seal aedikutes sorditakse nad ära - a la pullid, lehmad, noored, vanad, vasikad jne...Sel päeval hoidis Rhett lehmadel silma peal ja hüüdis Hannah´ile, et milline lehm tuleb eraldada ja siis Hannah tõmbas seal mingeid kange, millega siis sulgeti üks värav ja avati teine...lapsed olid seejuures väga õnnelikud ja nautisid tööpõllul olemist! Peale sortimist hakkasid nad väiksemaid vasikaid märgistama ja sarvi eemaldama. Ma ei ole vist midagi rõvedamad näinud kui sarvede eemaldamine...prrr...ja pärast nad kõik veritsesid...prrrr. See märgi põletamine ei ole midagi hullu, va see vastik karvade põlemise hais aga sarved...ööääk! Vot selline kogemus siis!

Eile töötasid kõik maja lähedal aedikus ja märgistasid lehmi seal. Käisime siis ka kohapeal uudistamas ja meile avanes pilt vastsündinud vasikast kes hiljem meile siia maja juurde toimetati. Siin hakkab Lina teda toitma. Kokku toidab ta siis nüüd juba kolme vasikat. Miks ta ema juurest ära võeti? Öeldi, et ta ema oli julm olnud vms.

Kui päeva esimene pool on möödas, siis tavaliselt läheb Peyto väikesele lõunauinakule. Mõnel päeval läheb ta kenasti voodisse, kuid mõnel päeval pean ta sinna nuttes tõstma. Kuid kui ma ta juba voodisse saan, siis sinna ta üldjuhul ka jääb. Minu õnneks umbes 3-4ks tunniks :) Tempy peale lõunat üldjuhul väga ei tudi. Panen ta umbes 3-4 ajal lihtsalt voodisse puhkama, nii tunniks või nii. Siis kui mõlemad lapsed tudivad, siis on mul chill! Pleesitan väljas murul, joon kohvi ja naudin päikest!

Umbes 4-5 vahel võtan Tempy voodist, siis me natukene veel mänigme ja peaaegi ongi vannitamise aeg. Peyto on selleks ajaks ka juba üleval. Kui vannitatud, siis on Tempy õhtusöök. Õhtusöögiks annan talle tavaliselt eelmise õhtu söögi mille olen tema jaoks kõrvale pannud. Peyton sööb aga meie kõigiga kell 7 õhtul. Peale õhtusööki umbes kell 6 õhtul ongi aeg, et Tempy magama panna. Üldjuhul on siis juba emme ja issi ka tagasi. Viimasel ajal on nad juba kella 5st tagasi olnud. Kui emme-issi tagasi, siis on üldjuhul minu päebv läbi ja nemad võtavad asja üle.


Kell 7.00 on meil siis Lina valmistatud õhtusöök. Kõik teavad, et õhtusöök on kell 7 ja punkti pealt ollakse platsis. Vahel läheb Lina aga üle aja ja siis kõik ootavad närviliselt )meeldivalt närviliselt). Alati tänatakse söögi eest: "Thank you for the lovely dinner (breakfast) Lina!" Ja selle juures on kõige naljakam see, et kui üks tänab või ütleb, et toit on nii hea, siis teised ütlevad kõik järgi...ihhii. Kui lahe töö, nii palju komplimente saab!

Kui õhtusöök söödud, siis nii umbes 10min lastakse seedita ja vaikselt hakkavad kõik voodisse minema. Kell 8.00 õhtul on juba surmvaikus ja siin ei liigu enam ükski vend. Vot selline näeb välja minu igapäevane elu veisefarmis! Lahe kas pole?

See helikopteri asi ikka vaevab mind ja nii ootan millal Rhett mind sõitma viib! Eile ütleski Lina Rhettile, et kuule sa pead mulle ja Eivale oma "hullu sõitu" tegema:) Nii lahe...on mida oodata!

Ja siis kahe nädala pärast, kui me tagasi Lolworthi läheme, siis ehk saan ka karjamaale tööle! Eile kui Thomasega (üks taani poistest, kes jääb selle perega kuni novembrini) rääkisin, siis ta ütles, et ohh sa pead Rhettile ütlema, siis Lolworthis saad ka meiega tööle tulla! Tore kogemus oleks. Arvan, et mina isegi võetakse tööle, sest Hannah on ju kodus ja ta ei vaja mind igapäevaselt oma kõrvale:)

Oi ja kauaks siia jään? Augusti lõpuni kindlasti. Kaalun siin isegi kauemaks jääda, nii oktoobri keskpaigani. Siis see olekski siin minu viimane töökoht. Jätaksin endale siis paar nädalat reisimiseks, et jõuda näiteks Brisbane´i või kuskile ja siis sealt lendaks Aasiasse! Ja siis..... kodu siit ma tulen! Aga eks näis kuidas läheb ja kuidas ma tunnen end siin...

Tuesday, June 28, 2011

Lolworth

Nädal tagasi esmaspäeva õhtul väljusin Charters Towersis bussist, saatsin pereema Hannah´ile sõnumi kus ma täpselt asun ja 5min hiljem tuli ta juba mulle vastu. Ma ei teadnud mida ja keda oodata. Oma vaimusilmas kujutasin ette kuidas pean ühte räpasesse autosse istuma ja minu uus kodu saab olema hiiri täis jne...on mul ju ilusad mälestused sealt zukiinifarmist:)

Tegelikkus oli aga hoopis teine! Hannah väljus 100tuhat dollarit maksvast valgest Toyotast (marki ma ei tea aga igavesti suur, kängurauaga neljaveoline, nahksisu ja muud vinged lisad). Uptasime mu koti autosse ja meie sõit uude koju võis alata. Lapsed olid tal ka kaasas. 1a Temprance ja peagi 3a saav Peyton.

Autosõit koju kestis umbes 1,5-2h ja enamuse ajast sõitsime pimedas. Tee oli eesti mõistest täielik metsavahetee mis oli täis hüpekaid. Hüpekatest kimati aga siukse hooga läbi, et olid peaga laes. Siis muidugi on terve see tee (kus ääres on karjamaad) täis lehmasid, ei puudu ka kängurud. Hannah pidi koguaeg hoo maha võtma ja täistuled kustutama, et lehmad teel ära läheksid. Aga uuups, siis eiteakuskohast kargas igatahes üks lehm auto ette ja põrkas põmaki oma jalaga vastu kängururauda. Kusjuures ennem just rääkisime loomadele otsa sõitmisest :) Lehm viskus tee äärde sirule, Hannah jumala närvis ja ei suutnud uskuda et ta lehmale otsa sõitis, ja siis see veel pikali ka...läks siis välja kontrollima, kuid õnneks lehm ajas end püsti ja pani natukene longates ajama. Uhhh, vedas. Autol polnud häda midagi, ainult üks tuli näitas taevasse. Autosõidu ajal rääkisime natuke sellest ja tollest. Hannah oli minu üllatuseks väga noor ja väga popikas. Ja siis tuli välja, et ta on 23aastane. Ma nagu, et wow! No oma vanuse kohta on ta väga asjalik ja teeb minule küll silmad ette.

Lõpuks jõudsime koju. Mind juhatas ta läbi maja asuvasse kõrvalmajja, kus asub minu pesa. Sisse astudes on wc ja dušš ning sealt läbi minnes kohe magamistuba. Luksus ei ole, kuid oma pesa ikkagi. Esimesel õhtul olin igatahes nii väss, et panin suht ruttu end tudile.

Järgmisel päeval hommikul wc minnes oli wow! Potikaas läks sama ruttu kinni kui ma ta lahti tegin. Potist vaatas vastu suurte silmadega pirakas roheline konn! Konn nagu filmis, hirmus. Ja ei saanudki hommikul pissida ju...hirmus! Veega alla ka ei läinud....

Kuni neljapäevani olime Hannah´i ja lastega üksi kodus. Päev algas 7.00 hommikusöögiga. Minu peamiseks kohustuseks oli koristamine. Köögi kapid, aknad, mööbel, põrandad, laste toad jne...ühel päeval olin isegi üksinda kodus, sest Hannah läks lastega 2h kaugusel asuvasse linna, kus oli nn "laste mängutuba". Seal siis saavad lapsed kokku, et natukene sotsialiseeruda.

Teisipäeva hommikul ja neljapäeval saabus koju Rhett, 28 aastane nägus pereisa. Koju ei tulnud ta mitte autoga vaid helikopteriga. Njah, igapäev ei näe sellist asja, et issi maandub helikopteriga ukse ette. Nende peres on see aga normaalne. neljapäeval tuli isa koju sellepärast, et vanem tüdruk, Peyton, mässis kardina küljes oleva paela ümber väikese õe kaela ja teine hakkas vaikselt lämbuma - oli juba näost sinakas või nii. Mina seda ei näinud, sest ema tegeles sel hetkel lastega, kuid ema oli endast nii väljas ja nuttis. Pidime peaaegu, et 1,5 tunni kaugusele Charters Towersisse sõitma, kuid siis ta ikkagi otsustas arstile helistada ja nõu küsida. Kuna beebi nägi muidu õnnelik ja lõbus välja, siis arst ütles, et pigem olge kodus ja jälgige seisundit. Sellepärast tuli ka issi koju, et kui peaks midagi juhtuma, siis helikopteriga jõuab arstini umbes 30 minutiga. Õnneks aga midagi ei juhtunud ja beebi on siiani õnnelik!

Laupäev ja pühapäev olid minu vabad päevad. Laupäeval ei osanuki muud teha kui küpsetasin peaaegu terve päeva kringlit. Sel päeval tulid koju ka poisid - pereisa Rhett ja taani poisid Rasmus ja Thomas. Nimelt nad kõik töötavad 2h autosõidu kaugusel perekonna teisel maavaldusel nimega Chudleigh kuhu nüüd siis kolisime 3 nädalaks ka meie.

Rasmus ja Thomas on 24 aastased lõbusad taani poisid. Suhe ülemuse Rhettiga on neil suurepärane. Sel õhtul olin esimest korda Rhetti, Hannah´i, Rasmuse ja Thomase seltskonnas ja võib öelda, et parimaid ülemusi ei anna vist soovida. Koos võetakse napsu, tögatakse üksteist ja ollakse muidu lõbusad.

Pühapäeval läksin Hannah´iga Townsville´i tema venna Thomas´i vastu. Thomas e Tom on 15 aastane ja saabus Hannahi kodust Darwinist. Tal on koolivaheaeg ja ta tuli õe ja õemehe juurde appi lehmi karjatama. Sõit Townsville ´i kestis kõva 3,5h ja samapikk oli ka teekond tagasi. Seega ühe päevaga tegime Tallinn-Valga-Tallinn otsa nagu niuhti - see ei ole normaalne! Townsville´is käisime väikesel shoppingul ja lõunal. Mina pidin ostma endale soojad UGG moodi saapad (kõige odavamad mis leidsin), sest mind hirmutati uues kohas ees ootava külmaga nii ära. Ostsin endale veel ka pidžaama püksid, et oleks soe tudida. Ja siis veel kaks suurt pudelit ihupiima - siin on vesi nii kare ja kuivatab mu nahka nii, et see on lausa valge!

Pühapäeval saabus Lolworthi ka üks vanamees, kes tuli neile sinna appi (tööle). Tema siis jääb sinna nn sulaseks, elab kohapeal ja hoolitseb majapidamise eest.

Esmaspäeval pakkisime siis kodu kokku, lapsed autosse ja sõitsime siia Chudleigh´isse. Issi muidugi lendas siia helikopteriga. ma saan ka sellega varsti tiiru teha, pean pereisale meelde tuletama! Nüüd oleme siin ja siin nii tore, tundub nagu terves suures linnaks oleksin. Inimesi on kokku 12. 5 neist pereliikmed - Rhett, Hannah, Rhetti vend ja Hannahi vend ning Rhetti õe peiku. Rhetti õde pidi ka juuli alguses Ameerikast tagasi tulema. Teda ma väga ei oota, sest juttude järgi pidi ta tõeline Bitch olema!

Mul oli valida kas saan endale toa poiste majja, mis nägi välja suht sara või siis saksa tüdruku Lena tuppa (ta töötab siin kokana). Valisin Lena toa, sest seal oli mugavam, soe ja wc ja dušš asus ka majas. Voodit seal ei olnud, poisid vedasid selle mulle sinna. Kuid minu kahjuks osutus see eriti ebamugavaks vanaaegseks võrepõhjaga voodiks koos õhukese madratsiga. Terve öö tudisin tundega, et olen kuskil sügavas augus, ei saa pöörata ja keerata...täna vist vahetame mu voodi välja.

A ja ennem mainisin Lolworthi nime- see on see koht kus on minu esimene kodu;) Seal on veel kutsud ja hobused ja muidugi lehmad - nii pisikesed kui suured;)

Ok tänaseks aitab. Täna mul esimene päev lastega ja pisikene ärkab kohe-kohe oma lõunauinakust üles...