Saturday, December 18, 2010

3ööd ja 4 päeva...

...täpselt nii palju kulub aega, et jõuda Albany´st läbi Esperance ja Kalgoorlie Lõuna-Austraalia pealinna Adelaide´i.

Sõitsime nii valges kui ka pimedas, kuid mõlemal juhul ei näinud me midagi. Eyer´i maantee on igavaimast igavaim...koguaeg läheb tee otse (kusjuures üks lõik oli 90km täiesti sirge!!!!) ja ümbruses ei ole midagi...ainult ühesugune loodus, mõned põõsad, mõned puud ja nii kuni silmapiirini...ja siis järsku keset eikusagimaad näed jalgratturit. Nagu what the...? No ja sõitiski seal rahulilkult...ja siis keset eikusagimaad näed politseipatrulli. Nagu what the..? Ja siis järsku keset eikusagimaad näed kuidas üks valge minibuss veab sleppis teist pisikest sinist minibussi...ihiii, kütusega tehti vist väike valearvestus:)

Kütusega on siin nii, et suuremates linnakestes maksab liiter nii 1,3 või 1,4 dollarit aga nii kui jõuad sinna eikusagile, kus on ainult bensiinijaam ja järgmine asub 270km kaugusel, siis võetakse liitri eest julgelt 1,8 dollarit:) Ühesõnaga need kolm olidki peaagu ainukesed vaatamisväärsused tervelt nii 1500km peale...ok, tegelikult ühes kohas tegime ka peatuse, et loodust nautida ja juhuslikult sai vaatamisväärsuseks vaade Lõuna-Austraalia rannikule – imeline!Esimene öö telgis oli meil unetu, teine oli aga juba väga mõnus ja tudisime nagu beebid! Suutsime isegi kuni 7-ni põõnata:) Ja jesss, kui jõudsime Nullarbouri motelli juurde, siis saime ka 1dollari eest 5min pesemismõnusid nautida! Nüüd on meid ees ootamas kolmas öö ja see ei tekita meis enam mingit elevust...tavaline eluviis. Ave just ütleski, et näe enam me ei olegi mingid printsessid. Magame põlla peal, oleme mitu päeva pesemata ja kasimata ning sööme kiirukaid ja ketsupi võikusid...

Kui me sinna toitumiseni nüüd jõudsime....ütleme nii, et kui me kohe kuskile farmi roppu tööd tegema ei lähe, siis märkamatult vist olemegi varsti 20kg raskemad ja teie meist enam ühtegi pilti ei näe! No menüü on meil kõige odavam ja lihtsam – kiirukad, krõpsud, sai, ketsup, pähklivõi, maasikamoos, müslibatoonid, porgandid:) ja shokolaad! No comments palun! Igatahes tuleb see odavam, kui eikusagimaal endale 12 dollari eest üks võileib osta... ja samas sisustab selline näksimine mõnusalt teel olemise aega:P

Praegune plaan on siis pühapäeval Adelaide´i jõuda ja seal mõned kõned farmidele teha. Kui see meile edu ei too, siis registreerime end hostelisse ja ootame esmaspäeva. Kui me ka esmaspäeval poistega kuskile farmi ei saa, siis prindin enda CV välja ja hakkan linnas endale tööd otsima, sest ei tahaks nagu kõike siiani teenitud raha ära kulutada. Aga nagu elu on siiani näidanud, siis plaane ei tohi teha...need muutuvad koguaeg! Esialgse plaani järgi ei tohiks me üldse veel Adelaide´i poole kihutada vaid peaksime kuskil WA-s tööd tegema või seda seal vähemalt otsima...

Ja muideks...mina kirjutan siin nii usinalt, kui vastukaja ei tule peaaegu kellegilt. Emmed-Issid ja Lalli ainult kirjutavad. Ei tea ma kuidas elab Annika, kuidas Beata, kuidas Ain, kuidas Andrus ja Merle jne...mu mail endiselt töötab ja oleks tore ka teie lumistest päevategemistest kuulda:)

Friday, December 17, 2010

Kalgoorlie

Umbes 900km on alates 16.detsembrist, kui lahkusime Albany´st, selja taha jäänud ja 2191km ootab ees...

Sartisime siis 16.detsembri lõuna ajal Esperance poole. Sinna me kauaks ei jäänud (Tauri soovitusel), sõitsime vaid mööda Ocean Drive´i ja tegime 3 pilti:) Otsustas sealt kiiruga edasi panna oli tingitud külmast ilmast ja seda rannailu ei oleks me kuidagi nautida saanud. Nii suundusimegi edasi Kalgoorlie poole. Samal õhtul me aga sinnani ei jõudnud, sest väljas oli juba päris pime (kell 20.00) ning otsustasimegi enne Norsemani väikese ööbimise teha...ei olnud ju mõtet linna välja sõita ja vähemalt 25dollarit ööbimise eest maksta:) Nii siis keeratigi auto tee ääres asuvasse parklasse, võeti telk välja ja suunati tütarlapsed telki...et nagu mida?
Poisid magasid autos, neil oli madrats ja padjad jne...jah, poiss või tüdruk, backpackker oled ikka ja siin sinu sugu ei loe! Igatahes tõmbasime oma päkapikumütsid (mis on meil soetatud üldse teiseks eesmärgiks) pähe, haarasime kohe topsitäie goon´i (odav pakivein) ja hakkasime und ootama...

No ja kuhu sa seal põõsas vetsu lähed? Mul läks sellest seiklusest igatahes kõht kinni :) Öö möödus meil vaevaliselt. Pepu all oli kahepeale üks lebomatt ja pinnaseks oli kruus vms...aga noh, natuke tudisid, siis ärkasid üles ja keerasid külge, siis jälle tudisid, siis ärkasid jälle üles, et külge keerata ja nii see päike kell pool 5 hommikul paistma hakkaski. Te ei kujuta ette kui õnnelikud me olime: „Jeeeee, me oleme elus! Jeeee, me oleme telgiga auto juures ja sipelgad ei olegi meie telki minema vedanud! Jeeee!“ Pool tunnikest suutsime seal telgis veel olla ja peale seda mulle aitas, koputasin poisid autost üles ja ütlesin neile: „Let´s go!“

Esimeses linnas tegime väikese hambapesu ja juba kell 8.00 olime linnas nimega Coolgardie mida tohutult kiideti. Emmm...ma pidin pettuma. Lootsin, et nüüd satun kuskile vesternfilmi, kuid eiiii...umbes 2 vanaaegset maja oli seal ainult!
Kalgoorlie – viibisime linnas vist mingi paar tundi, millest tund kulus Hungry Jack´sis enda tankimisele, kiirnuudlite ja müslibatoonide ostule ja jalutuskäigule peatänaval. Jah, ilusaid vanaaegseid maju oli, kuid seda vaid ühel tänaval, ülejäänud linn oli samasugune nagu kõik teised...nii et natukene jälle pettusin ja enam ei tahagi seal Skimpyna töötada, ehk kunagi tulevikus... Muidugi nägime ära ka kurikuulsa KCGM Super Pit´i - vaade oli Kalgoorliet väärt!
Peale interneti ja telefonile kõneaja juurde ostmist põrutasime edasi(tagasi) Norseman´i poole, et sealt juba võtta suund läbi Nullarbori tasandiku kulgevale Eyre´i maanteele. See peaks meid paari päevaga Adelaide´i viima! Mis saab edasi (va veel mõned öö telgis)? Seda teavad vaid kängurud...