Olin järjekordselt hommikul kell 08.00 või 08.05 tööl. Jah, ma armastan varem tööle minna, mitte nii väga töö pärast, vaid mul oli lihtsalt selline harjumus, et söön alati oma hommisöögi just tööl. See on nagu selline tööpäeva sisseelamine vms. Hommikusöögiks on alati imelised võileivad, mis maitsesid ka tol hommikul hästi...istusin oma laua taha, lülitasin arvuti sisse ja mugistasin neid mõnusaid võileibu...ja siis, järsku, nagu välk selgest taevast, ei saanud ma üldse aru, et mis asja ma seal tööl ajan...kõik hommikud on samad - rutiin, kõik päevad mööduvad ja mööduvad, palju on teha, huvitavaid asju on teha, võimalusi on tohutult...kuid miski on puudu ja mis asja ma siin ikkagi ajan?
See hommik oli esmapilgul lihtsalt üks tavaline hommik, hommik kus oled astunud vasaku jalaga voodist välja, sulle tundub, et elu on igav, motti pole ja üleüldse on kõik mõttetu...kuid see oli esmapilgul. Ega ma selle analüüsiga, et mis mul nüüd siis juhtus, eriti kaugele ei jõudnud, sest mul välgatas kohe järgmine idee - ma lähen Austraaliasse! Ja nii oligi...Ma lähen Austraaliasse!
Land Down Under
No comments:
Post a Comment